Otsingutulemused

Ädu ja Enn kasvatavad Läti piiri ääres asuvas kunagises Eesti suurimas Lanksaare talus eesti maakarja tõugu veiseid, nudipäiseid punasekarvalisi lehmi. Soode ja metsade keskel asuvas Lanksaares käib aeg omasoodu ja tegemistega mujal Eestis ei olda eriti kursis. Eesti maatõugu lehm ongi ainuke põhjus, mis neid kahte inimest Lanksaarest välja viib. Käiakse Eesti teistesse taludesse kostile antud lehmi üle vaatamas, viiakse talu vanim lehm Õõda Eesti Põllumajandusülikooli tudengitele õppimiseks ja uurimiseks. Kõike tehakse eesti maakarja taastamise heaks.

Jaaniõhtul, nädal enne laulupidu läideti tuled viieteistkümnes Eesti maakonnas. Tartus koondusid tuled laulupeotõrvikusse, mis alustas rändu läbi põhjamaise suve Tallinna. Laulupeorongkäigus oli sel korral külalisi esmakordselt õige kaugeist paigust. Tuli hulk eestlasi, keda sõjaajad laia maailma olid pillutanud. Laulupeod, küll täidetud muusikaga, ei ole ometi lihtsalt kontserdid, kus ühel pool lauljad ja teisel kuulajad. On palju laule, mida lauldakse koos. Need päevad teevad ilmsks meie rahva hinge, annavad kinnitust usule ja lootusele. Selle nimel süüdatakse jälle ja jälle laulutuli.

Detsembris 1941 kirjutati alla NSVL Rahvakomissaride Nõukogu määrus Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite moodustamiseks Jaroslavlis. Meenutavad kunagised jaroslavlased Evald Okas, Eugen Kapp, Jüri Järvet, Gustav Ernesaks ja Kaarel Ird. Küsitlemas oli Mati Talvik.

III koolinoorte tantsu- ja laulupidu 1972.a suvel Tallinnas, mis pühendati üleliidulise pioneeriorganisatsiooni 50. aastapäevale. Kaadrid rongkäigust ja laulupeo lõpetamisest lauluväljakul. Põhiliselt keskendutakse tantsupeo kajastamisele Komsomoli nimelisel staadionil.

Esitletakse Nõukogude Eesti saavutusi erinevates majandusharudes ja teaduses, hariduses ja kultuuris. Ajastu elulaad avaneb läbi eesrindlike tööinimeste portreede ja ühe tubli suurpere kaudu. Filmi katab venekeelne diktoritekst.

Tuisu Taavi on kimpus tuulevaikusega, mis ei lase teha tavapärast kalamehetööd. Ei talle ega ega kellelegi teisele kaluritest meeldi kalakaitseinspektor Olevi keeld mootorpaatidega järvele minna – kalamaimud saavat kannatada. Taavile teeb muret ka see, et Olevit nähakse sageli medõe Leili seltsis, sest neiu on Taavile armas. Ent Taavi pole see tüüp, kes ummikseisu vaikselt välja kannataks.

Montaažfilmis on 1945-1948. aasta filmikroonikat kasutades loodud lakeeritud pilt Eesti tegelikkusest, rõhutades nõukogude võimu osatähtsust majanduse ja kultuuri arengus.