Otsingutulemused

Ideaalselt toimivas Paradiisis ei olnud mingeid probleeme, isegi Jumal ja Saatan olid suured sõbrad. Jumal praktilise meelega olendina oleks tänaseni rahus oma loomariigi keskel askeldanud, kui mitte kunstnikuhingega Saatan poleks pidevalt püüelnud mingi seletamatu uue poole. Tema loomistung kulmineerus Eva loomisega ja tänu kiusatusele sai see talle endale kohe saatuslikuks. Nii saavad ka tänapäeva maailma ponnistused tehisintellekti loomisel inimesele endale saatuslikuks.

1989. aasta suvel osales õppelaev Krusenstern kuulsal Cutty Sarki regatil Läänemerel. Filmis pole pelgalt jäädvustatud üks merereis ja sadamalinnad, vaid ka autori mõtterännak vabadusest.

1968. aastal ära keelatud dokfilm. Režissöör Ülo Tambekile heideti ette põhjendamatult pessimistlikku ja ideoloogiliselt väära lähenemist probleemidele Eesti maarahva elu sotsiaalsel ümberkujundamisel ehk kollektiviseerimisel, kaasaja üle ironiseerimist ja mineviku lubamatut romantiseerimist. Filmi lõpetamine peatatakse. Uue vabaduselaine saabudes juba pärast Ülo Tambeki surma saab operaator Toomas Kirdelaht võimaluse kakskümmend üks aastat hiljem, 1989. aastal film lõpetada. Algusesse lisatakse Tallinnfilmi stuudio direktori käskkiri 1968. aastast, ülejäänus säilitatakse täpselt Ülo Tambeki omaaegne versioon.

1949. aasta 25. märtsi öö, täiskuu Eestimaa kohal. Tuhandeid veel oma kodudes magavaid peresid ootavad jaamades pikad loomavagunite ešelonid. Stalinliku režiimi masinavärk on valmis töötlema inimesi nagu loomakarja, neid vägivallale allutades. Kuid inimesed pole loomad. Nagu ütleb kellamees Mõistuse Jaan - neil on hing ja see saab haiget. Millised jõud vallanduvad sel ööl, ei loe küüditajad oma nimekirjadest välja. Seal ei seisa Väärikus ja Alistumatus, mida linnast tulnud, Meheks ja Naiseks maskeerunud uue inimese konstrueerijad ei oska oodata. Seal ei seisa ka Hirm ja Hullus, mis ei jäta puutuma nende kannupoisse ega neid endidki.

Karjapoiss tirib ohelikust härga. Sääsk imeb härjast verd. Külarahvas jookseb majast välja, hakkavad härga tükeldama ja liha töötlema. Sant mängib lõõtspilli. Tihane võtab kintsukondi noka vahele ja lendab minema. Karjapoiss joob lambanisast piima. Tihane nokib kondi küljest liha, kont kukub karjapoisile kurku. Külarahvas jookseb karjapoisi juurde, üks meestest hüppab talle kurku ja saab kondi kätte. Karjapoiss teeb kondist vurri, see lendab tal käest ja teeb elektripirni katki. Pimedusest kostub kondi järamise hääl. Mees viskab rebast munaga. Külarahvas tükeldab rebast. Sool on otsas ja külarahvas sõidab traktoriga rebase pealuust sisse soola järele. Koer järab rebase pealuud. Sealt sõidab välja traktor, ...

Satiiriline novellidest koosnev joonisfilm, mille teravik on suunatud negatiivsete ilmingute vastu ühiskonnas, kus võtmepositsioonil on bürokraatia.

Filmi kangelane on vesiveskis elutsev nahkiir, kes võitleb rottide ja varestega oma vabaduse eest. See on sõda ebavõrdsete vastaste vahel, milles peale jääb kavalus, tarkus ja osavus. Kusagil, veskist väljaspool käib veel üks sõda….

Vastrajatud ja võimsalt kujundatud park osutub inimestele väga ebamugavaks ja tülikaks, ent enne läheb tükk aega, kui kujundajad jõuavad arusaamisele, et park on eelkõige mõeldud siiski inimestele ja see tuleb vastavalt ümber kujundada.

Inimesena maa peale minnes on Vanapagan kindel, et töö ja allaheitlikkuse läbi on sealses elus võimalik õndsaks saada. Tema naabrimees Kaval-Ants peab seda veidruseks, mis tema isiklikke plaane siiski ei takista. Antsu abi ja nõu Põrgupõhja elu korraldamisel läheb Jürkale, tema naisele Juulale ja nende lastele väga kalliks maksma, kuid Jürkal jätkub pikka meelt ja usku oma eesmärgi saavutamisse - kuni päevani, kus Ants leiab, et enam pole tal Jürkast mingit kasu.