Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (37)

Sõda pärast sõda

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peeter Simm

Peeter Simmi dokumentaalfilm metsavendade tegevusest Eestis pärast Teist maailmasõda.

Metsavendade aastakümnete pikkune meeleheitlik vastupanu ei andnud loodetud tulemusi. Nad ei suutnud vabastada Eestit võõrvõimu ikkest ega hoida ennast ja omakseid. Siiski tõestasid nad järgnevale sugupõlvele, et iseseisev Eesti oli midagi, mille eest tasus võidelda ja surra. 13 endist metsavenda, meest ja naist, meenutavad oma metsavennalugu, räägivad mälestuskilde metsa minemise ajenditest, julgeoleku haarangutest, sissisõja taktikast, reetmistest, vangilangemisest, ülekuulamistest jpm. Sõna saavad Ilmar ja Ilse Kivisild, Olav Sööt, August Hatto, Henno Ernits, Oskar Roosi, Aleksander Õismaa, Vilhelmine Lääts, Viktor Paljula, Aksel Viisut, Hilja Sarapuu, Alfred Käärmann ja Aksel Mõttus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üksinda ja koos

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi portreefilm vabadusvõitleja Enn Tartost.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus

2000 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Laine-Astrid Bils

Dokumentaalfilm Naissaare merekindluse ajaloost 20. sajandil.

Naissaare merekindluse suurtükipatarei IV ja V endised Eesti Vabariigi kaitseväelased ning mereväelaste lapsed meenutavad 1939-1940. a. nõukogude okupatsioonivägede saabumist ja rannapatarei ülevõtmist Naissaarel. Filmis on rohkelt kasutatud dokumentaalseid filmikaadreid ja fotosid ning dokumente.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Armastuse poeem

1998 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Airi Kasera

Kunagine imelaps, maailmamainega viiulikunstnik Evi Liivak abikaasa ja sõprade pilgu läbi.

Eluloofilm kunagisest imelapsest, hilisemast maailmamainega viiulivirtuoosist Evi Liivakust (1924 – 1996) tutvustab andeka muusiku elu alates lapsepõlveaastatest Viljandis kuni elu viimaste hetkedeni New Yorgis. Filmi läbivat liini kannab lesestunud vanahärra Richard Anschuetz, Liivaku elukaaslane ja muusikapartner sõjajärgseist aastaist peale. Vanahärra imetluses, vaikmõtisklustes, möödunu eluolu ja vastastikuste suhete kirjeldustes on üllast väärikust, milles avaneb kahe inimese kiindumus teineteisesse ja oma kunsti.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elasime Eestile

1996 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Alfred Käärmannist - Valgamaa mehest, kes on olnud üle oma saatusest.

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Impeeriumi jäljed: Keemiline reostus

1994 | Dokumentaalfilmid, Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör: Mati Talvik

Ülevaade 50 aasta jooksul Nõukogude sõjaväe poolt saastatud aladest Eestimaa eri paigus.

Eestit okupeerinud võõrvägede jaoks oli kahjustamata loodus ja terve elukeskkonna säilitamine teisejärguline. Nõukogude kindralid paigutasid keskkonnaohtlikud baasid enamasti Eesti looduskaunitesse paikadesse, valgalade ja veekogude lähedusse. Eestis oli Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti, sealhulgas viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid jm. Taasiseseisvumise järel on meie keskkonnakaitsjaid vaevanud ebakindlus – kas on leitud ja kahjutuks tehtud kõik reostusallikad ja maapõues peituvad ohtlike ainete jäägid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti partii

1993 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Hans Roosipuu

Dokumentaalfilm malelegendist, rahvusvahelisest suurmeistrist Paul Keresest.

Paul Kerest (7.01.1916–5.06.1975) peetakse läbi aegade kõige tugevamaks maletajaks, kes pole saavutanud maailmameistri tiitlit, mistõttu on pälvinud hüüdnime Igavene Teine. Oma mängumeisterlikkuse, taktitunde ja korrektsusega oli Keres hinnatud kogu maailma maleeliidi hulgas, eestlastele oli ta rahvuslikuks sümboliks. Tema karjääri ümbritseb siiani selgitamata mõistatus, milles kajastuvad suure poliitika traagilised vastasseisud. Paul Kerese elule heidavad valgust tema kuulsad rivaalid, eksmaailmameistrid Mihhail Botvinnik, Boris Spasski, Mihhail Tal ja teised. Filmis on kasutatud rohkelt filmi- ja fotomaterjale arhiividest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Diplomaadi saatus

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peep Puks

Riigimehe ja diplomaadi, Karl Friedrich Akeli elu lõppvaatusest kõnelevad tema tütred Asta Treude Tallinnas ja Lia von Sydow ning tütretütar Lii Heribertson Stockholmis.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti riikide vabanemise tähistamine Torontos

Originaalpealkiri inglise keeles: Baltic freedom 1991 celebration at Nathan Phillips square in Toronto

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika, Muud liigitused, Võttematerjal | Režissöör:

Pidulik üritus "Baltic Freedom´91" Nathan Phillipsi väljakul Torontos, millega Kanada baltlased tähistavad kolme Balti riigi iseseisvuse taastamist.

Nathan Phillipsi väljakule Torontos on 1. novembri õhtuhämaruses rahvuslippude all kogunenud sadu välisbaltlasi. Ülevas meeleolus tähistatakse Eesti, Läti ja Leedu riiklikku taasiseseisvumist. Pärast avakõnet, mille peab Toronto linnapea Art Eggleton, avatakse pidulikult Berliini müürist pärit postil mälestustahvel „Freedom Arches“, millel on inglise- ja prantsusekeelsed tekstid. Väljakule rivistuvad rahvarõivastes Eesti, Läti ja Leedu pagulasnoorte esindajad rahvuslippudega. Kõlavad Kanada ja Baltimaade rahvushümnid, paljud publikust laulavad meeleliigutusega kaasa. Laval esinevad rahvatantsijad.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Bob Rae intervjuu Torontos

Originaalpealkiri inglise keeles: Bob Rae's interview

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika, Muud liigitused, Võttematerjal | Režissöör:

Kanada poliitik Bob Rae räägib intervjuus ajakirjanikele poliitilisest olukorrast Balti riikides ning hiljutistest veristest sündmustest Leedus ja Lätis jaanuaris 1991.

Kanada väliseestlasest poliitiku Bob Rae (Robert Keith Rae) intervjuu toimub Kanada peaministri büroo eesruumis Torontos. Ta räägib ajakirjanikele Nõukogude okupatsioonist Balti riikides, baltlaste poliitilisest ärkamisest, nende võitlusest demokraatia ja riikliku iseseisvuse eest ning hiljutistest traagilistest sündmustest Riias ja Vilniuses jaanuaris 1991. Bob Rae kõrval seisavad ka Leedu ja Läti pagulasorganisatsioonide esindajad.
Peida sünopsis Ava sünopsis