Otsingutulemused

Meie Päikesesüsteemi väikeplaneedile järjekorranumbriga 11 577, mille avastas 8. veebruaril 1994 Belgia Kuningliku Observatooriumi astronoom Eric W. Elst, andis Rahvusvahelise astronoomialiidu väikeplaneetide keskus nimeks Einasto. Koos teiste Eestiga seotud väikeplaneetidega tiirleb nüüd ümber Päikese ka Einasto, üheks tiiruks kulub 3,84 aastat ehk 1400 päeva. Filmi osad kannavad astroloogilist tähendust, mille aluseks on Gustav Holsti Sümfooniline süit “Planeedid” op 32.

Intervjuu eesti kirjaniku ja stsenaristi Arvo Valtoniga hõlmab endas memuaare ja mõtteid, käsitledes eesti filmimaastikku nii nõukogude kui ka hilisemal ajal.

Nõukogude ajal varastati hoolega riiki. Kui midagi paremat ei olnud, kõlbas kotti poetamiseks ka raudnael. „Vene ajal varastati kõike peale sooja sita!“ kinnitab filmis elukogenud elumees. Nostalgiatripp lähiminevikku pakub vinjetikesi tavalistest eestlastest, kes varastasid riiki ja andsid niimoodi ka oma panuse Nõukogude Liidu hääbumisse. Manfred Vainokivi kogus oma filmi jaoks inimeste meenutusi riigi tagant näppamisest, rahva räägitud lugudele andis lustliku vormi Andrus Kivirähk. Varguselugusid raamib terve aasta kestev lõputu eesti pulm. Humoorika pulmaloo peaosades säravad Arvo Kukumägi, Tambet Tuisk, Kristina Märtin ja Marek Reinaas.

Film räägib tekstiilikunstnik Sigrid Huiki loo Lasnamäel üles kasvamisest ning hallist ja rusuvast keskkonnast hoolimata eneses elurõõmu säilitamisest. Just see positiivsus peegeldubki ka tema kaunis ning värvilises loomingus.

ANK ’64 oli aastatel 1964–1969 Tallinnas tegutsenud kunstirühmitus, mille moodustasid Eesti Riikliku Kunstiinstituudis (ERKI, tänane Eesti Kunstiakadeemia) õppinud noored kunstnikud Malle Leis, Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Tiiu Pallo-Vaik, Enno Ootsing, Marju Mutsu, Vello Tamm, Tõnis Laanemaa ja Aili Vint, vaimseks juhtfiguuriks Tõnis Vint. Rühmituse asutamise 50. juubeli eel toob Tallinna kunstihoone publikuni ulatusliku ja esindusliku retrospektiivnäituse, mis taaselustab 1960. aastate idealistliku ja otsingulise vaimu ning on mõeldud austusavaldusena ANK ’64 helgele ja mängulisele eksperimentaalsusele. Enamik ANK 64 liikmeid on tegusad tänini.

Viru hotell Tallinna südalinnas on midagi enamat kui maja, pigem ühe ajastu monument ja ikoon. Soome ehitusfirma Repo OY ehitas Nõukogude Eesti pealinna enneolematu kõrghoone, milles avas 1972. aastal uksed hotell Viru – välisturistidele kodune majutuspaik, eestlastele kättesaamatu välismaa sümbol. Hoone sisemus peidab endas legendaarseid lugusid nendest, kes seda maja ehitasid ja nendest, kes on seal viibinud. Viru hotelli fenomen, poliitiline tähtsus ja nõukogude elu märgiline tähendus avaneb dokumentaalkaadristes ja intervjuudes.

Lugu evangelisti ja elusõnalase, viie lapse isa ja biseksuaali Rein Metsa elust. Tegemist ei ole puhtalt eluloofilmiga. Film puudutab ka meie lähiajalugu ja inimese otsinguid harmoonia ja tasakaalu leidmisel ning kindlasti ka küsimust sellest, kuidas korraldada oma hinge- ja füüsiline maailm selliselt, et ruumi jääks ka teistele kaasinimestele.

Kes on Jaan Kaplinski, üks viljakaim ja tuntuim eesti kirjanik, luuletaja ja mõtleja inimese, mehe, isana? Mis on peidus tema luule ja kirjatööde taga? Lähivaade Kaplinski maailma kujutab tema elu ühte päeva, päikesetõusust loojanguni, täis argitoimetusi Mutiku talus, sekka arutlusi luulest, keelest ja loominguvabadusest nõukogude ajast kuni tänapäevani. Kaplinski elus on praegu pöördeline aeg, ta otsib taoismi eeskujul sisemist vabadust. Tema mõtted ja tagasivaated minevikku koos lihtsate talutööde, pereliikmete intervjuude ja taustal loetud luuletustega püüavad ülaltoodud küsimustele vastust leida, kujutades kirjaniku intiimsemat poolt talle lähedases argimiljöös.

See oli aeg, mil joodi Žiguli õlut ja läbi segajate kuulati Ameerika Häält ning muusikat Radio Luxembourgist. Kohale jõudsid hullutavad hitid biitlitelt ja rollingutelt, mida jäljendades tekkis uusi eriilmelisi bände. Toimus esimene rokkfestival kinos Kosmos, Prahas lõid korda nõukogude tankid, kuskil Ameerikas tõstsid hipid armastuse ja rahu oma lipukirjaks. Nõukogude Liidus sulas ja läänes kääris. Ajastu vaim peegeldub ka praeguste rääkijate Ivo Linna, Jüri Lina, Aleksander Mülleri ja teiste jutus. Peeter Brambati filmjutustus neist, kes esindasid tollast kontrakultuuri. Põimuvad katked tolle aja amatöörfilmidest, vanad fotod ja helisalvestused.

Intervjuu korporatsioon Vironia vilistlase koorijuht Roman Toiga, küsitlevad noored viroonlased. Räägitakse üliõpilaseltside tegevusest ja liikmete seltsielust 1930ndatel. Roman Toi meenutab kaasõpilasi Jakob Westholmi gümnaasiumist, kes kõik, ühe erandiga, astusid seltsidesse. Roman Toi astus Vironia liikmeks Tartu ülikoolis õppides 1936. aastal. Ta meenutab, et korporatsioonis oli sõjavägi au sees. Kõik korporandid kuulusid tollal kaitseliitu. Väeteenistuse läbis Toi jalaväe pioneerkomandos. Ta on väeteenistusele tänulik, see kasvatas meesteks. Ta meenutab inimesi, kellega teda saatus kokku viis. Boris Kõrver musitseeris tihti Vironiale kuuluval Tartu parimal klaveril. Ülo Maramaa ja Hans Luts olid head organisaatorid ja lapsepõlvesõbrad, Kaljo Käärik, Konstantin Ollik ja Arvo Lainvee koolikaaslased. ...