Otsingutulemused

Dokumentaalfilm räägib allegoorilise loo tantsust Eesti kultuurimekaks nimetatud Tallinna südalinnas asuva endise soojuselektrijaama hoone ümber, kus Andrei Tarkovski filmis “Stalkeri” tsooni sisenemise stseeni. Aastal 2006 loodi grupi vabatahtlike loomeinimeste poolt MTÜ Kultuurikatel, et organiseeritult aastakümneteks unustustehõlma vajunud hoonesse kultuurikeskust rajama hakata. Kohe peale esimeste miljonite laekumist algas poliitika, võimu ja raha karussell ning saladuslikul kombel kaovad algatajad projekti juurest nagu “kümme neegrit”. Paradoksaalsel kombel saab avatud Katla kontseptsioonist suletud ehitusterritoorium ning ainsad, kes Katla territooriumile vaba ligipääsu omavad, on kaks korstna otsa pesa teinud kaarnat. Katla idee algatajate seas valitseb aga endiselt stalkerliku tsooni vaikus ja ootusärevus, mis sellest majast siis ikkagi saab.

Juba sünnist saati on noorem vend pidanud alistuma vanema venna käskudele ja mõnitamistele. Vennad elavad üksikus talus koos oma vanaemaga. Vanema venna viha noorema vastu kasvab ajapikku vanaema tõttu, kes soosib nooremat venda pea igas olukorras. Keerulise vendluse keskel on mõlemad vennad armastuse ja aktsepteerimise otsingutel Ootamatu pöörde võtab lugu siis, kui noorem vend astub vastu ja kaotab korraks olukorra üle kontrolli.

Noor naine istub üksinda rahvarohkes katuseterrassil. Peagi transporditakse ta metsa, kus ta komistab müstilise kuubiku otsa, mis aitab tal enesekindlust taastada ja uuesti linna tagasi pöörduda.

Iga loll teab et maailm on lame. Ainult et see ei ole tõsi. Maailm on mull tahkes aines. See on lugu õõnsast maailmast. See on lugu Antipolisest.

Keskaegse põnevus-triloogia viimases filmis satub apteeker Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinna sattus. Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn. Samal ajal saabub linna inkvisiitor, keda teatakse halastamatu nõiakütina. Melchiori võime “surnutega kõneleda” ja nähtamatuid mõrvajälgi märgata on äratanud kahtluse, et tegemist võib olla ohtliku ketseriga. Ja kiriku vaenlase koht on tuleriidal… Apteeker Melchiori ...

BFMi II aasta BA kraadi reklaamiõpilaste “Reklaamklippide stsenaristika ja tootmine” tunni raames tehtud reklaamfilm on loodud BFMi reklaamiks, meelitamaks ligi uusi tudengeid ning avamaks neile pisut meie kooli õppesuundade kardinataguseid.

Film jälgib surnukuuri töötajate igapäevaelu, kui nad navigeerivad surmaga tegelemise keerukuses ja paljastavad selle sageli valesti mõistetud elukutse taga peituva inimkonna.

Filmis tuleb esile erakordse laulja kaks poolust, tema enda ülim tagasihoidlikkus oma võimete suhtes ning samas meenutajate vastupidised, tihtipeale superlatiivsed arvamused Otsast. Neist kahest poolest kokku moodustubki filmi jooksul arusaam, millise isiksusega täpsemalt tegemist oli. Osa filmist võtavad enda alla intervjuud Eesti, Soome ja Venemaa lauljatega, kes kunagi Georg Otsaga koos teatri- ja kontserdilavadel esinesid. Vaatluse all Georg Ots ooperi-, opereti- ja kontserdilauljana. Filmi kannavad Georg Otsa arusaamised enda kui laulja ja näitleja võimalustest, mõtted oma loomingust, võtmerollide – Jevgeni Onegini, Don Giovanni, Jago, Rigoletto, Deemoni – ainulaadsus ja omapära, temaga koos esinenud rahvusvaheliselt tuntud lauljate ning dirigentide ja teatriteadlaste ...

Oodates aega, millal ootama enam ei pea.

Jimmie Bluesman Lawson, kaheksakümne kolme aastane bluusimees, veetis üle kolmekümne aasta Soomes ja Baltikumis, kus mängis oma muusikat. Lõpuks otsustab Jimmie, et on aeg naasta oma koju Shawneesse Oklahomas.