Otsingutulemused

Dokumentaalfilm Skype'i ebatavalisest tekkeloost. Skype on tõeline moodsa ajastu nähtus, millega miljarditel inimestel on tekkinud isiklik suhe. Skype'i müümine, tagasiostmine ja uuesti müümine on lugu, mis võiks pärineda detektiiviromaanist. Lugu täis kontraste - nõukogudeaegsetest kortermajadest Silicon Valleyni. Alates primitiivsetest omaloodud arvutimängudest kuni eralennukiteni. Metsikutest pidudest keeruliste kohtuvaidlusteni. 2003 - kaks Skandinaavia investorit ja Eesti tehnikameeskond ületavad kõik eelarvamused ja raskused, et luua Skype, millest saab 21. sajandi üks suurimaid IT-edulugusid. 2005 - pidu, mis tähistab Skype'i müüki 2,6 miljardi dollari eest eBayle. Eestlased – värsked multimiljonärid – šokeerivad äärmiselt formaalset eBay juhtkonda, hüpates riietes basseini.

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...

Pärast kokkupõrget pardiparvega kaotab sõjavägi oma raketi tihkesse metsa. Sama metsa veerel jäävad metsavaht ja ta armuke Viki vahele kohalikule kütile Selmale. Viki põgeneb alasti laande, kättemaksuhimuline kütt kannul. Õnneks pakub käimasolev LARP-laager Vikile peidupaika, kuhu ta üritab sisse sulanduda. Olles tüdinenud larpijate mängudest ja uskudes, et oht on möödas, suundub Viki tagasi metsavahi majja. Oma õuduseks leiab ta Selma mehe säilmete jaoks auku kaevamas. Viki, kes on nüüd kuriteo tunnistaja, üritab uuesti põgeneda, kuid komistab kadunud raketi otsa. Kui sündmuskohale saabuvad sõjaväelased, tulevad ka larpijad, kes purjus olekus raketti ekslikult oma tõrvikuks peavad. Nüüd on Viki otsustada, kas joosta või olla kangelane.

Vaatme pilvi ja kuulame kuidas lapsed arutavad, mida näevad.

Filmi peategelaseks on isa poolt ära hellitatud, kuid iseendaga pahuksis olev Karmen (Rea Lest), kelle senise elu turvavõrgustik laguneb ootamatult ning ta seisab silmitsi universumi tumeduse ja tühjusega. Ebamugavust lisavad vales suunas arenevad suhted poolvenna Viktoriga (Jörgen Liik), kelle tõekspidamised ja arusaamad suhetest lähedastega on ootamatute sündmuste tõttu tema sisemaailma segi paisanud. Film avab ukse tänapäeva noorte hämarasse hedonistlikku maailma, mida varjutavad mineviku saladused, toksilised armusuhted ning undergroundlik maailm.

Ühel augustikuu päeval esitleti kinos filmi, kus publiku elamust jäädvustati nende endi teadmata kinosaali pimeduses.

Raulil ei ole siiani mobiiltelefoni, ta ei juhi autot ja ta keeldub igasugusest kiirustamisest. Ometi jõuab tunnustatud arhitekt Raul Vaiksoo alati minuti pealt nii tellijatega kohtuma, loenguid andma kui ka pöörastele väljasõitudele koos sõpradega. Raul usub, et jumaliku puudutuse osaliseks saab vaid tööd tehes ja kui inspiratsioon peale tuleb, töötab ta mitu ööpäeva järjest. Tema projekteeritud ehitisi leiab üle Eesti ja teda on tööde eest pärjatud nii Kultuurkapitali aastapreemia kui Eesti Vabariigi teenetemärgiga. Piip ühes, lemmikõlu teises käes, ei seisa karismaatiline mees aga alati taevasel pjedestaalil, vaid kõnnib sageli sõgeduse ja geniaalsuse piiril. Ta on kirglik ja pühendunud, samal ajal ...

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Vera ning tema kosmonaudist mees Aleksei, on tulnud mehe tervisehädade ravimiseks nõukogude kosmonautide puhkekülla. Kogukonna meeleolu varjutab aga asjaolu, et Aleksei asemel missioonile saadetud asenduspiloot Igoriga on kaotatud ühendus ja mees triivib teadmata asupaigas Kosmoses. Levib kuuldus, et raketil oli rike, millest Aleksei teadis ning et mehe tervisehädad on algusest peale olnud teesklus, pääsemaks hukutavast missioonist. Tõrjudes hirmsaid kuulujutte, asub Vera oma meest kaitsma, kuid kui side Igoriga imeläbi taastub, ei kustu kahtlus enam Vera hingest. Lugu haprast usaldusest, mille purunemine võib olla nähtamatu.