Otsingutulemused

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...

Vaatme pilvi ja kuulame kuidas lapsed arutavad, mida näevad.

Ühel augustikuu päeval esitleti kinos filmi, kus publiku elamust jäädvustati nende endi teadmata kinosaali pimeduses.

Lugu sellest, kuidas ühes väikeses Euroopa riigis korraldatud prügikoristusaktsioonist kasvas välja ambitsioonikas ülemaailmne keskkonnaliikumine. Nagu kulutuli levis prügikoristamistalgute idee riigist riiki ja lõi lehvima kodanikuühiskonna lipu. Kuni ühel hetkel selgus, et head algatused ei lähe siin maailmas libedalt. Aga tähtis on, et usk ei kaoks. Kümne aasta jooksul filmitud lugu räägib kirest maailma muuta ja sellest, kuidas algatused rohujuuretasandil toimida võivad – et seejärel hanguda. Ja kuidas ambitsioonikad lahendused läbi kukuvad, et veel ambitsioonikamad õnnestuda võiksid.

Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?

Selle filmiloo keskmes on suured üldinimlikud teemad. Kunagi varem pole tuumperekondi elama suunatud eraldatud korterikastidesse nii nagu on juhtunud meie postindustriaalsel ajastul. Ilma sugulaste, ilma kogukonna toeta, on see meid ajanud üsna ängistavasse ja kõledasse tupikusse. Film jälgib rühma täiskasvanuid ja nende lapsi, kes 2014. aasta suvel otsustavad loobuda harjumuspärasest elukorraldusest ning asutavad Eesti esimese teadliku ökokogukonna. Nad panevad oma säästud kokku ja ostavad kamba peale vana mõisakompleksi, 3750 ruutmeetri jagu poollagunenud hooneid koos selle juurde kuuluva 33 hektari põllumaaga. Enne neid paiknes seal hooldekodu. Kokku kolib elama viis peret – 12 täiskasvanut ja 6 last. Nende eksperiment sai innustust ...

Skandaalse pop-duo Respekt solisti Kerdo lapsepõlv ei olnud roosiline. Alkohoolikutest kasuisad ja pidev kodutu tunne on jätnud oma jälje. Tema unistus saada kuulsaks lauljaks on ainus kindel asi, mis teda saadab. Artisti elu on aga täis takistusi ja ahvatlusi. Ainult põgenemine fantaasiatesse aitab tal ellu jääda. Kui vanaema oma säästudest loobumisega teeb suure unistuse täitumise veelgi kättesaadavamaks, haarab teda põrgulik eufooria. Paraku isegi mitte Pariis ei täida tema kõiki soove ja nõudmisi. Reaalne elu kisub Kerdot ikka valele teele. Leida kuulsust, raha ja armastust üheaegselt näib miskipärast võimatu. Ta elab eilses ja unistab homsest, ning oleviku katkematu masinavärk tirib teda ...

Morten on uudishimulik ja leidlik poiss. Saatuse tahtel on ta sunnitud elama koos kasuvanematega, kes ei näe tema loovas tegevuses muud kui pahatahtlikku huligaanitsemist. Emata Morten ei ole siiski orb. Ta isa on kapten, kes töö tõttu peab suurema osa ajast merel viibima. Morten soovib isa eeskujul samuti kapten olla. Ta ehitab endale mängulaeva, mille mehitab erinevate putukatega. Unenäoline paralleelmaailm kirjeldab Morteni elu groteskses võtmes. Mingil hetkel maailmad segunevad. Nii Morteni päris kui ka fantaasiamaailm ähvardavad kokku kukkuda. Mõlema maailma päästmiseks on vaja julgelt tegutseda. Morten võidab ohud kangelaslikult. Tema kindlameelse tegutsemise taga on põhimõte - kapten ei jäta kunagi ...

Väike poiss Peetrike on filmivaatajale justkui teejuht elust pulbitseva keskkonna juurde. Vaataja leiab end tema silme läbi avastamas kõikvõimalikke imelisi olendeid rohurinde tasandil, taimedel, põõsastel ja taevaavarusse sirutuvatel puudel ning seda kõike esmakohtumise üllatuse ja rõõmuga. See ei ole pelgalt filmitegijate fantaasia vili, vaid tugineb väikeste inimesehakatiste käitumise jälgimisele looduslikus keskkonnas. Iga poisipõnn või tüdrukutirts võib ise avastada oma „Laanetaguse“ siinsamas Eestimaal igas maa- või suvekodus, asulas, väikelinnas, pargis ̶ igal pool, kus lapike rohelust veel alles jäänud on.

Kahekümnendates eluaastates Rene läheb bensiinijaamast šokolaadi varastama. Koduteel satub ta aga ootamatusse olukorda, läbi mille saab õppetunni kogu eluks.