Ehitusinsener ja Tehnikaülikooli õppejõud Harald Ernst Reinhold Viikman oli eesti esimesi filmiamatööre.

9. septembril 1892. a. Tallinnas sündinud Harald Viikman (Wieckmann) huvitus juba koolipõlves fotoasjandusest. Kui 1921. a vennad Parikased asutasid Eesti Fotoklubi, astus ta selle liikmeks. 1931-40 oli H.Viikman sihtasutuse “Eesti Kultuurfilm” revisjonikomisjoni, siis juhatuse ja nõukogu liige. Harrastusoperaatori H.Viikmani dokumentaalfilmide ja ringvaadete temaatika põhines tema elukutsel ja ametikohal. Erialane karjäär algas 1919. a Teedeministeeriumi Mereasjanduse peavalitsuses, a-st 1930 oli Veeteede Talituse Ehitusameti juhataja olles juhtivalt tegev sadamete ja veeteede korrashoiul ning väljaarendamisel. Aastail 1920-32 oli ta ühtlasi Tallinna Tehnikumis ehitusalaste ainete õppejõud ja õpetas fakultatiivselt päevapildistamist, 1942-44 oli õppeülesande täitja aines vesiehitised ja tema õpilased mäletavad teda kui ehitusala entsüklopeediliste teadmistega huvitavat lektorit. H. Viikman avaldas ajakirjaartikleid eesti tuletornidest, sadamatest, sisevete süvendustöödest.

Mõned näited filmiloomingust: “Tallinna sadama tegevus” 1934, õppefilm “Tallinna sadama ajalugu”, “Riigi Sadamatehas” 1935, “Huvirongiga mööda kodumaad” 1935, “Kasari jõe süvendamine” 1936, “Süvendustööd Tallinna reidil” 1937, lüürilised vaatefilmid “Talv”, “Peipsi” jt. Kaadreid tema filmidest leidub raamatus Veste Paas. Ajahetked: Eesti dokumentaalfilm 1920-1940, ilmus 1987.

Rootsis paguluses sealse Stockholmi Eesti Fotoklubi esimehena armastas korraldada loenguõhtuid. Talle usaldati Stockholmi suure linnasilla projekteerimine 1947-48, hiljem jäädvustas silla avamise filmilindile.

Harald Viikman suri 7. augustil 1965 Stockholmis.

Imbi Kaasik

TTÜ raamatukogu