Näitleja Tõnu Aav sündis 21. jaanuaril 1939. aastal Kehras. Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) lavakunstikooli I lennu, kursuse juhendajaks Voldemar Panso. Alates 1961. aastast oli Aav Eesti Draamateatri näitleja. Lisaks teatritööle mängis ta nii kodu- kui ka välismaistes filmides ning telelavastustes, lindistas kümneid kuuldemänge ja heliplaate (sealhulgas nt "Onu Remuse jutud" ning "Alice imedemaal"), esines estraadinäitlejana huumori-show’des. Üks tema meeldejäävamaid rolle selles vallas oli vahva sõdur Švejk, kelle juhtumised jõudis ta eluajal ka audioraamatuna sisse lugeda. Tõnu Aava filmirollidest on olulisemad: Eerik („Me olime 18-aastased“ 1965), Ervin („Kirjad Sõgedate külast“ 1966), Ludvig („Marianna“ 1967, Moldovafilm), Tent („Lindpriid“ 1970), Regenbach („Albatrossi viimne reis“ 1971, Moskva Televisioon, 4 seeriat), Rezen („Noor Venemaa“ 1981, Gorki nim stuudio, 13 seeriat), Müllerson („Puud olid, puud olid hellad velled“ 1983), Produtsent („Ränk ja Kilk“ 2001), samuti pikaajaline Feliks Vissi roll telesarjas „Õnne 13“. Oma karjääri jooksul pälvis ta arvukalt teatriauhindu, 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga, 2010. aastal pälvis ta Oskar Lutsu huumoripreemia.
Tõnu Aav suri 14. augustil 2019. aastal.

Täiendavalt:
http://www.draamateater.ee/tonu-aav

Põlma, Ü. (1999). Vastab Tõnu Aav. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 3–15. VASTAB TÕNU AAV