Austraalia eestlased 9. film (1995-1996)

Hobutramm sõidutab turistid Victor Harborist Graniidisaarele. Saarel asub vahemaid näitav kompass, nt lõunapooluseni on siit 3850 miili (6195 km). Hobutramm pöördub tagasi, autoga sellele saarele ei sõideta. Adelaide ümbruses on suured viinamarjaistandused. Barossa org on Austraalia tähtsaim veinitootmispiirkond, millele kunagi panid aluse sakslastest asunikud. Viinamarjad veinimõisa mahutis ja transportööril. Külastatakse üht Austraalia vanimat veinitehast Seppeltsfieldi aastast 1851. Austraalia mustast puust portveini vaadid Seppeltsfieldi veinikeldris. Müügisaal veinidega, veine degusteerivad Õie ja Boris Allikivi. Pilk veinikeldritesse. Kaiser Stuhli veinitööstuse müügisaal. Reedese päeva puhul saavad ettevõtte töötajad tasuta veini pruukida, ka turistidele on proovimine ilma rahata.
Adelaide'i Eesti Seltsi kauaaegne esimees Heino Lomp näitab kaht valitsuselt saadud kõrget auraha. Ta iseloomustab austraallasi, kõrvutab neid inglastega, räägib veidi aborigeenide elust. Mati Kangur, kes elas Austraalia Põhjaterritooriumil, on rohkem pärismaalastega suhelnud. Ta kirjeldab nende tavasid ja uskumusi. Valdek Kangur puudutab aborigeenide saatust pärast valgete Austraaliasse tulekut ja olukorda praegu, kus kunagi tehtud ülekohut üritatakse heastada. Austraallased on tema meelest inimesed, kes tahavad elada kiirustamata, mõnusalt.
Pensionil olev õpetaja Mare Puksand teeb potikedral vaasi. Ta räägib hariduse andmisest algklassides ja enda praegusest hobist teha keraamikat ja maalida. Tema kodus välja pandud tööd lähevad näitusele Eesti Majja. Harri Puksand on aastaid olnud raadioamatöör. Varem töötanud lukksepana, õppinud ülikoolis inseneriks ja olnud lektor tehnikainstituudis, tegeleb Harri nüüd pensionipõlves hobidega. Ta programmeerib ja uurib arvutite tehnilisi võimalusi, raadioamatörism on nihkunud tahaplaanile.
Külas arhitektil Eugen Sacharias-Saarelinnal. Vana mees meenutab õpinguid, oli tööpraktikal Eesti parima arhitekti Eugen Habermanni büroos. Asutas Tallinnas oma arhitektibüroo, jõudis projekteerida hulgaliselt hooneid, kuid sõja tõttu lahkus 1941 Eestist. 1949 saabus Austraaliasse ja peale kaht tööaastat farmides asutas Adelaide'is oma arhitektuuri- ja ehitusbüroo. Härra Sacharias on tegelenud klassikalise maalikunstiga, sepistanud hõbedast esemeid. Ta tutvustab oma töid. Vanahärra arutleb uute kunstivoolude üle ja mainib, et on veendunud rojalist.
Elfriede Strobel meenutab abikaasat Kurt Strobelit, kes musitseeris Eesti esimeses kutselises džässorkestris Murphy Band. 1949 jõudsid nad Austraaliasse, kus pärast lihttöö tegemist pidasid kohvikut. AES Liidu juhataja Ilmar Mägraken ja sekretär Eduard Selge räägivad ajakirjast Virgats: ajaloost, levikust, kitsaskohtadest.