intervjuufilm
Arhitekt Raine Karp on projekteerinud kõige monumentaalsemad hooned Eestis. Enda sõnul ei kujunda ta aga linnapilti ega tee kunsti, vaid lahendab lihtsalt probleeme. See film viib rännakule Raine mõtte-, ruumi- ja loomemaailma.
Maailma eri paigus elavad Y-põlvkonna eestlased jagavad ausalt ja avatult oma kogemusi ja tundeid seoses rände, armastuse ja kahe kodu vahelise eluga, luues põlvkondliku portree piiriülesest identiteedist, mis jääb Eestiga ometi sügavalt seotuks.
Maailma eri paigus elavad Y-põlvkonna eestlased jagavad ausalt ja avatult oma kogemusi ja tundeid seoses rände, armastuse ja kahe kodu vahelise eluga, luues põlvkondliku portree piiriülesest identiteedist, mis jääb Eestiga ometi sügavalt seotuks.
Maailma eri paigus elavad Y-põlvkonna eestlased jagavad ausalt ja avatult oma kogemusi ja tundeid seoses rände, armastuse ja kahe kodu vahelise eluga, luues põlvkondliku portree piiriülesest identiteedist, mis jääb Eestiga ometi sügavalt seotuks.
Maailma eri paigus elavad Y-põlvkonna eestlased jagavad ausalt ja avatult oma kogemusi ja tundeid seoses rände, armastuse ja kahe kodu vahelise eluga, luues põlvkondliku portree piiriülesest identiteedist, mis jääb Eestiga ometi sügavalt seotuks.
Maailma eri paigus elavad Y-põlvkonna eestlased jagavad ausalt ja avatult oma kogemusi ja tundeid seoses rände, armastuse ja kahe kodu vahelise eluga, luues põlvkondliku portree piiriülesest identiteedist, mis jääb Eestiga ometi sügavalt seotuks.
Maailma eri paigus elavad Y-põlvkonna eestlased jagavad ausalt ja avatult oma kogemusi ja tundeid seoses rände, armastuse ja kahe kodu vahelise eluga, luues põlvkondliku portree piiriülesest identiteedist, mis jääb Eestiga ometi sügavalt seotuks.
1944 aasta sügisel värvatakse 16-aastane Saaremaa poiss Elmar Suurpere Saksa õhutõrjesse, kust tema teekond viib Kuramaa kotist üle mere Rootsi, sealt edasi väljaantuna Nõukogude vangilaagrisse. Pool sajandit hiljem – tagasi Rootsi, kus andeks palumine toob kauaoodatud sisemise vabaduse.
Maailma eri paigus elavad Y-põlvkonna eestlased jagavad ausalt ja avatult oma kogemusi ja tundeid seoses rände, armastuse ja kahe kodu vahelise eluga, luues põlvkondliku portree piiriülesest identiteedist, mis jääb Eestiga ometi sügavalt seotuks.
Mis on sõda ja kuidas see tavainimeste ellu tungib? 2022. aasta märtsis nägime tuhandeid ukraina naisi-lapsi pommide ja sireenide eest põgenemas.
Intervjuu Jaanus Nõgistoga räägib intervjueeritava teekonnast telemaailma, filmimuusikast ning tema uhkematest sooritustest filmimaailmas.
Lühidokumentaal heidab pilgu eesti seksitööstuse maailma, milles navigeerivad tegelased mõtestavad lahti raha, üksilduse ja seksi omavahelist suhet ning selle mõju noortele nende kujunemise teekonnal.
Mänguline dokumentaalfilm Hendrik Sal-Sallerist – mehest, kelle laulusõnu teab iga eestlane, kuid kelle tegelikku elu ja teekonda teavad vähesed.
Helioperaator ja -režissöör Toomas Vimb räägib oma karjäärist filmi- ja telemaailmas läbi vahvate seikade ja huvitavate lugude.
Kuidas rääkida rasketest asjadest nii, et säiliks mitte ainult eluisu vaid ka elulust?
Vabatahtliku Erko eesmärgiks on Ukraina võit, kuid venima jäänud sõjategevuse tõttu tuleb tal valida pere ja sõja vahel.
Intervjuus räägib Priit Vaher oma teekonnast filmimaastikul.
Punkbänd Velikije Luki astub vastu Nõukogude võimule ja trotsib vintsutusi, kuni julgustavate alkoholiaurude ja õnnelike juhuste toel toob kaasa punaimpeeriumi lagunemise.
Raivo Kelomehe dokumentaalfilmi peategelaseks on Jaan “Luulur” Malin. Luuluri kunstivorm, häälutamine – mõiste, mille tõi kasutusele Ilmar Laaban – on seotud dadaismi ja sürrealismiga.
Avameelne ja siiras lugu Saaremaa poisist, kes kasvas suureks, kuid kelle loomingus elab väike unistav poiss igavesti edasi.
Teismeline tüdruk Surya leiab India pealinna üüratult prügimäelt fotokaamera. Kaamera avab tüdruku silmad teda ümbristevate naiste väljarääkimata lugudele.
Dokumentaalfilm vene juurtega Eesti naisest Irinast, kes liitub Naiskodukaitsega, et õppida sõduriks.
Tal on väikesed nõudmised iseenda heaolule, aga suur hing ja kõrged nõudmised laste inimlikkusele ja hobuste sõbralikkusele.
Dokumentaalfilmist “Vara küps” valminud sari toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlasi esindavad juhtfiguurid, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus.
Dokumentaalfilmist “Vara küps” valminud sari toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlasi esindavad juhtfiguurid, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus.
Dokumentaalfilmist “Vara küps” valminud sari toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlasi esindavad juhtfiguurid, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus.
Dokumentaalfilmist “Vara küps” valminud sari toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlasi esindavad juhtfiguurid, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus.
Sander Õigus on stand-up'iga tegelenud üle kümne aasta. Vaatame läbi selle ala kõige töökama mehe pilgu, kuidas saab tegelikult tõsi tõeks ja nali naljaks.
Kuidas murda venemeelsest ja -keelsest keskkonnast Eesti ühiskonda?
Intervjuu Priit Pärnaga keskendub intervjueeritava loomingulisele teekonnale, tema loomeprotsessi ja loomingu iseärasustele ning animatsiooni tootmise ja hindamisega seotud küsimustele.
Intervjuu Ahto-Lembit Lehtmetsaga räägib tema kogemustest filmimaailmas.
Intervjuu Tõnu Trubetskyga.
Kārlis Lesiņš asub “kodanik-uurijana” välja selgitama, miks on Balti riike ülejäänud Euroopaga ühendava 870-kilomeetrise kiirraudtee ehitus, millel on Euroopa Liidu rahastus ja NATO toetus, graafikust kaugel maas, eelarve ületanud ja seiskumise ohus.
Loodusfilm on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib.
Teleskoopidega astronoomid ja mikroskoopidega limaseente teadlased näitavad kumbki omal moel, kui ilus on uudishimu. Lühifilm kogumikust “Metsik lõuna”, mis esitleb kaheksat lugu Tartust ja Lõuna-Eestist, püüdes tabada ellujäämise kunstide nippe ja saladusi.
Kelly, vigursuusatamise imelaps, räägib oma 10 aastat kestnud kannatustest, et seeläbi terveneda ning anda oma hääl ka neile, kes on siiani ohvri rollis
Eesti koondis Solaride on esimene Baltimaade võistkond, mis osaleb 2023. aastal Austraalias toimuval Bridgestone World Solar Challenge'il.
Pärnu garaažist – Eesti tipparhitektiks.
Lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest.
Marleen Prükkeli intervjuu kostümeerija Ave Kuikiga.
Film jälgib noore mehe esimest ööd, vastates kõnedele Eluliini telefonil, kuhu helistavad inimesed, kes on elus igasuguse lootuse kaotanud.
Filmitudeng Jasper Lina intervjuu Elina Reinoldiga.
Intervjuu Hardi Volmeriga.
Rea Haljasmäe intervjuu Ülle Kaljustega.
Filmi autor Indrek Spungin on jõudnud armastuse rahu sadamasse, ta on abielus ja mitme lapse isa. Ühel päeval ütleb talle naine, et kui midagi ei muutu, siis on armastusel ja abielul kriips peal.
Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Liidu koondise liikme staatus oli tipp ja sinna pääsemine iga võidusõitja unistus – oli see ju uks raudse eesriide taha.
Kodu. Sinu kodu. Sinu ruum. Sinu mälestused. Sinu asjad. Üks silmapilk ja see kõik on kadunud.
Neeme Järvi dirigendiks olemisest läbi tema viimase kolme aasta tegemiste ja kontsertide. Mõtteid dirigeerimisest täiendavad tema muusikutest lapsed koos teiste rahvusvaheliselt tunnustatud kaasteelistega.
Film on pühendatud laulja Georeg Otsa teatri- ja kontserttegevusele.
„Ühenduses AVRO rahwuswahelise maleturniiriga kirjutawad nüüd kõik maailma ajalehed turniiri wõitjast eestlasest Paul Keresest kui lootusrikkamast maletähest, ennustades teda tulewaseks maailmameistriks ja kuulsusrikkaks malekuningaks.“ Nii kirjutab ajaleht Uus Maa 1938. aastal.