Ühes vaikses suvises paradiisis kohtuvad kohalikud suvitajad rahvusvaheliste kunstnikega.
“Mu isa puhkab rahus, aga ta ütles alati, et võita on kõige olulisem."
Nähtamatu Tallinna elu, mis toimub ajal, mil enamus inimesi magab.
See hellalt terav ja valus-naljakas võtmes film jälgib käputäit Eestis elavaid vähemusgrupi esindajaid, kes on leidnud oma tee, erinevalt paljudest oma kaasmaalastest, enamusgrupi südameisse.
Viesturs Kairišsi lühifilm Piirissaare elutunnetusest. Valminud Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi raames.
Valdis tuleb tagasi. Elu alevis on endiselt seiklus. Järg lühifilmile Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas.
Jaan Tootseni film jälgib president Toomas Hendrik Ilvest tema ametiaja viimasel pooleteisel aastal - paralleelselt keerulise situatsiooniga maailmapoliitikas tuleb presidendil rinda pista probleemidega eraelus.
Kui pruut kasutab oma pruudiröövi ettekäändena pulmapidu vältida, jõuavad vastabiellunud, üks otsides, teine põgenedes, öö jooksul arusaamisele, et ka kokkuseotult on teed teineteiseni vaja alles otsima hakata.
Oma poolvenna peal koletu teo toime pannud Karmen seisab pärast issi surma silmitsi universumi tumeduse ja tühjusega, mida suudab täita vaid armastus.
Keskaegse põnevustriloogia viimases filmis satub apteeker Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinna sattus.
Kui majapeol sõpradele märkamatult hinge heitnud Heiki kohtub surnute rannas oma äsja lahkunud vanaisaga, peab noormees leidma paadimehele raha, et aidata vanaisa allilma.
Kolm õde – Liis, Karin ja Jane – on kõik jõudnud oma elus murdepunktini. Üks pöörane suveöö toob pinnale saladused ja tunded, mida neist keegi ei ole söandanud endale seni tunnistada.
Tülpinud enesekeskne automehaanik satub seaduse pahuksisse kui otsustab maha raiuda igavese armastuse puu, et lõpulikult unustada truudust murdnud ekstüdruk.
Vanemad viivad nutisõltlastest lapsed maale vanaema juurde päriseluga tutvuma. Lapsed ei viitsi tööd teha ja meisterdavad krati. Elu alevis võtab uued tuurid.
Salapärane reiv võtab kolme noore jaoks sünge ja eluohtliku pöörde.
Ambitsioonika väikelinna neiu ja pankrotistunud sari-iduettevõtja teekond väikesest Eestist Silicon Valleysse – ja tagasi.
Kui ühe vaatuse lõpp on teise algus.
Igal aastal 24. veebruaril toimub Eesti Vabariigis vähemalt kaks tähtsat vastuvõttu. Ühel neist võtab külalisi vastu Vabariigi president, teisel, osalejate jaoks mitte vähemtähtsamal, lahke pererahvas oma kodus Tartus, Karlovas.
Kui kaugele oled valmis minema, et oma elu eest võidelda?
Anu Auna seiklusrikas koguperefilm linnatüdruk Eia jõuludest salapärases Lõuna-Eesti talus.
"Meenuta koos minuga minevikku ja võib-olla sa avastad midagi uut dokumentaalfilmi kohta, mis pole midagi muud kui elu pärast surma." Herz Frank.
Eesti-Soome-Rootsi ühistööna valminud Antti-Jussi Annila mängufilm ajaloo hämarusse suikunud peatükist – Soome ameeriklaste saatusest nõukogude režiimi all.
Dokumentaalfilm jutustab Käru vallas asuvast eeldatavalt vanimast tegutsevast eesti pereklubist, mis tähistab 2017. a. oma 40. sünnipäeva.
Lühimängufilm koolikiusamise ohvri hingelistest katsumustest.
Poeetiline dokumentaalfilm sõdadest räsitud tšetšeeni küla elust, mille sümboolne keskpunkt on surnuaed.
Rain Rannu teekonnafilmi sugemetega komöödia ameerikalikust elulaadist põhineb Eesti tudengite tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides ukselt uksele raamatuid müües.
Anu Auna mängufilm noore fotograafi eneseotsingutest bipolaarses maailmas.
Triin Ruumeti debüütmängufilm noore mehe pöörasest eneseotsingust Eestimaa kuumal suvel 1990ndate keerulises ajas.
Rein Maran on jäädvustanud Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ja rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus.
Veiko Õunpuu draamas unistab algaja kirjanik romantilisest vabadusest, mis on paraku näiline – kusagil on alati tara ja inimene toimetab piiratud territooriumil nagu vabalt peetav kana.
Filmiüliõpilase Eik Tammemäe lühimängufilm pealinna ööelust ja noorte hirmudest.
Film tutvustab Viljandimaal Kõo vallas Venevere külas tegutsevat turismiettevõtet.
Inimene on oma kujutlusvõime ori.
Filosoofilne mõtisklus kunstniku olemusest: kes ta on, looja või muidusööja?
Filmiüliõpilaste grupitööna valminud lühimängufilm on kontoriseriaali stiilis komöödia kuivikust kontoritöötajast, kes ostab ägeda jope, et kaunile töökaaslasele meeldida.
Filmiüliõpilaste grupitööna valminud lühimängufilm on koolikomöödia noorte suhetest.
Meediaüliõpilase Maria Kiviranna poeetiline lühidokumentaalfilm jälgib aastavahetusele eelnevat päeva ning järgnevat hommikut Tallinnas.
Film käsitleb elu ja armastust II maailmasõja ajal Tallinnas ning selle ümbruses. Lilli Prometi jutustuse "Pimedate akende ajal" ekraniseering. Tõnis Kase 1968. aastal valminud 3-osalise teleseriaali taastatud variant täispika mängufilmina.
Rene Vilbre lavastatud noortedraama Sass Henno samanimelise romaani ainetel on karm ja ehe lugu 1980ndatel sündinud põlvkonnast, kelle elukogemus on totaalselt teine kui nende vanematel, ja nende valusaimatest probleemidest 21. sajandi hakul.
Hardi Volmeri nukufilm jumalate lõpuõhtust.
Ettevõtlik eestlanna üritab Talinna turisimäris briti poissmeeste pealt kopsakat kasu teenida.
Vaatlusfilm kujutab kolme erinevasse sotsiaalsesse kihti kuuluva noore elulaadi ja maailmapilti. Suure osa materjalist on filminud peaosalised ise.
Nelja erineva sotsiaalse taustaga noore inimese elu tänapäeva Eestis iseseisvuspäeva, 2003. aasta 24. veebruari künnisel.
Heiki Ernitsa joonisfilm raha võimust inimese üle.
Mark Soosaare dokumentaalfilm Kihnust, kihnlastest ja saareühiskonna sotsiaalsetest probleemidest.
Hetki Tallinnfilmi pere nääripeolt.
Andres Söödi autorifilm vaba aja veetmise probleemidest linnastumise tingimustes, jaanipäevade traditsioonilise sisu muutumisest ja linlase emotsionaalsest vaesumisest.
Tõnis Kase 3-osaline telemängufilm noorte eluvalikutest keerulistel aegadel 1944. aasta sügisel.
Heino Parsi nukufilm Jussikesest, kes saab sõbraks kõikide nädalapäevadega.
Ooperilaulja Ida Loo-Talvari 40 aasta lavajuubelit tähistatakse märtsis 1960 Göteborgis. Õhtu kontsertosas laulab juubilar ja esinevad koorid, järgneb peolaud ja tants.