lapsepõlvemälestused
Mänguline dokumentaalfilm Hendrik Sal-Sallerist – mehest, kelle laulusõnu teab iga eestlane, kuid kelle tegelikku elu ja teekonda teavad vähesed.
Provokatiivne ja naljakas lugu tüdrukust, kes põgenes hipikommuunist, ning kellest saab kosmopoliitne aktivist.
End ajast läbi süües tekitab naine ajanihke, mis viib ta teekonnale läbi korrustelabürindi.
Kuidas rääkida rasketest asjadest nii, et säiliks mitte ainult eluisu vaid ka elulust?
Tal on väikesed nõudmised iseenda heaolule, aga suur hing ja kõrged nõudmised laste inimlikkusele ja hobuste sõbralikkusele.
Jaan Tootseni lapsepõlvekogemustest inspireeritud lühifilm Võrumaa inimestest. Valminud Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi raames.
Kelly, vigursuusatamise imelaps, räägib oma 10 aastat kestnud kannatustest, et seeläbi terveneda ning anda oma hääl ka neile, kes on siiani ohvri rollis
Oreli kõla toob meelde aastakümneid tagasi kogetud mälestuse lapsepõlvest.
Isiklik peredokumentaalfilm, milles autor vestleb perega, mõtiskleb lapsepõlve haavade üle ning üritab lahkunud pereliikmega suhelda teda audiovisuaalselt taas-luues.
Kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad.
Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Liidu koondise liikme staatus oli tipp ja sinna pääsemine iga võidusõitja unistus – oli see ju uks raudse eesriide taha.
Mary Õunapuu, 11-aastane ninatark tüdrukutirts unistab meisterkokaks saamisest. Vanaema annab talle oma iidse retseptiraamatu ja innustab teda jätkama perekonna kulinaarseid traditsioone.
Neeme Järvi dirigendiks olemisest läbi tema viimase kolme aasta tegemiste ja kontsertide. Mõtteid dirigeerimisest täiendavad tema muusikutest lapsed koos teiste rahvusvaheliselt tunnustatud kaasteelistega.
Hardi Volmeri autoportreefilm tähistab värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Ühtlasi on film sissevaateks 1970-1980ndate Eesti alternatiivkultuuri aegruumi, punki nii filmis kui muusikas.
Kirjanik ja režissöör Mart Kivastiku autorifilm põhineb režissööri 2019. aastal ilmunud samanimelisel romaanil.
Dokumentaalfilm naiseks olemisest jutustatuna läbi Eesti armastatuima ja rahvusvaheliselt tuntuima kaasaegse poetessi Kristiina Ehini kogemuste ja loomingu.
Portreefilm Mare Trallast.
Ülo Pikkovi animafilm on eelkõige lugu inimeseks olemisest, oma kodu kaotamisest ja selle taas leidmisest, lugu rahu tegemisest oma minevikuga.
Teekond iseenda teise otsa - peategelane rändab oma siseilma tihnikutest lagedate randade avarusse.
Film teatrilavastajast ja elulugude kogujast Merle Karusoost.
Film portreteerib populaarset heliloojat ja pianisti, Rein Rannapit. Tema panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes tihtipeale lauljate ja muusikute kannatuse proovile paneb.
Lavastuslik dokumentaalfilm Uku Kuudi elust ja muusikast, Nõukogude Liidust Los Angelesse ning kõlaritesse üle terve maailma.
Autobiograafiline film “Lainest ja kivist” on lugu autorist, kes loodab, et elukohavahetus muudab teda ennast ja tema elu. Tuleb aga välja, et teises riigis elamine ei muuda midagi, kui hing jääb samaks.
Vanemad viivad nutisõltlastest lapsed maale vanaema juurde päriseluga tutvuma. Lapsed ei viitsi tööd teha ja meisterdavad krati. Elu alevis võtab uued tuurid.
Kohusetundlik tütar Eeva sõidab Bogotásse, et leida ja päästa oma vend, kes on haihtunud sügaval Bogotá allmaailmas.
Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeeti võrrelda tänapäeva reaalsusega.
David Vseviovil on sünnipäev - päev, millest saab retk mööda aja lugusid.
Margit Mutso ajalooline biograafia kange elu-, võitlus- ja loomevaimuga 1950ndate aastate Lõuna-Eesti alevipoisist Leonhard Lapinist, kellest kujuneb Nõukogude Eesti võimsaim avangardist.
Pöördeline suvi noore Salome elus, kes on karismaatilise Maria Akerblomi juhitud kinnise ususekti liige. Salome leiab end vastasseisust halastamatu Mariaga - naisega, kes on päästnud ta elu
Sõlme jooksnud elu vajab restarti. Kirjanik Peeter Sauteri julgelt mänguline teekond kunstnike, kirjanike, muusikute, veidrike ja teiste tuntud tegelaste voodi kaudu iseenda helgema tulevikuni.
Portreefilm pensionil tippadvokaat Monika Mägist valgustab teiste juristide kaasabil peategelast ning kohtusaali mänguväljakuid.
Arhitektuurifilm lapsepõlve nostalgiast.
Otsides oma kohta maailmas, võtab 21-aastane Alissija ette hullumeelse inimeksperimendi.
Film portreteerib avalikkusele üht tabamatut ja kinnisema iseloomuga tippsportlast, maailma kiireimat rallisõitjat Ott Tänakut.
Portreefim vanast filmitegijast, kes vaatab tagasi kadunud ajale, filmidele, mis teda saatnud, ja kaaslastele, kelleta poleks seda kõike olnud. See on üks tahk Eesti esimese sõjajärgse põlvkonna loost ja omapärase eesti dokumentaalfilmi sünnilugu. Film elust, mälust ja kultuuri katkematusest.
Rein Taagepera - inimene kahe maailma vahel.
Me ei unistanud kunagi heast elust. Me unistasime normaalsest elust.
See on film heliloojast, tema muusikast ning inimestest, keda see muusika sügavalt puudutab.
Siim Tamme mängufilm mineviku varjude küüsis mehest, kes ei suuda nende eest põgeneda.
"Meenuta koos minuga minevikku ja võib-olla sa avastad midagi uut dokumentaalfilmi kohta, mis pole midagi muud kui elu pärast surma." Herz Frank.
Portreefilm Eesti tuntud teatrimehest ja -pedagoogist Kalju Komissarovist
Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks.
Jaan Tootseni lugu vembumehest ja preestrist, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks.
Risti kirikuõpetaja Annika Laats ei karda võitlusi, olgu nende vallandajaks kultuuriväärtused, koguduse hoole alla võetud pagulased või dogmaatilised arusaamad usust ja inimesest.
Esimest korda läksin Eestist ära ilma tagasituleku mõtteta. Esimest korda muutsin oma elu nii ootamatul põhjusel kui armastus.
Portreefilm vitraažikunstnik Dolores Hoffmannist.
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
Ema ja tütar, kelle suhteid on varjutanud valusad üleelamised, lähevad koos Taimaale kloostrisse. Kas 26 päeva täielikus vaikuses mediteerimist aitab neil minevikuga rahu teha?
Mängides katsetame oma ideaalmaailmu - kõik on võimalik. Siis kasvame suureks ja kõik on võimatu.
Arhitektuurifilm Kuke külalistemajast.