Kaunis traditsioon. President süütab Võidutule (1939)

Konstantin Päts kõneleb Võidutule süütamisel Pärnus 23. juunil 1939. aastal (sünkroon). Temast paremal seisab Kaitseliidu ülem Johannes Orasmaa. Presidendi kõne ajal näitab kaamera kohalviibijaid. Näidatakse vilksamisi oma mootorrataste ees rivis seisvaid kaitseliitlasi, noort kaitseliitlast, käes alles süütamata tõrvik, üht noorkotkast ja väljakut müürina palistavat rahvahulka.
Pärast kõnet süütab president Võidutule peatõrviku, mille võtab vastu mootorratturite-tulekandjate pealik Heino Onni. Diktori sõnul antakse tuli sellelt edasi kõikide maakondade tõrvikutele, mida kaitseliitlased-mootorratturid viivad laiali üle maa. Suuremates keskustes on vastas kohalikud Kaitseliidu üksused, et vastu võtta presidendi süüdatud võidutuld. "Võidupüha õhtuks kogunevad maal rahvahulgad vanadele linnamägedele, et süüdata suuri võidutulesid, mis loitvad vabaduse sümbolina kaugele üle maa," teatab diktor. Näeme rahvast, nende seas kaitseliitlasi ja rahvarõivais naisi, õhtuhämaras suundumas ülesmäge, käes põlevad tõrvikud. Süüdatakse lõke, leek viskub kõrgele, inimesed pühalikul ilmel tule ümber.

Märksõnad: isamaaline paatos | kaitseliitlased | kaitseliitlastest mootorratturid | mootorratturid - tulekandjad | presidendi kõne | pühalik meeleolu | pühitsemine | rahvas tule ümber | rahvuspühad | rahvusromantiline õhustik | traditsioonid | tseremooniad | vabaduse sümbol | Võidupüha (23.06) | võidutule laialisaatmine | võidutule süütamine | Vaata kõiki »