Kaunis traditsioon. President süütab Võidutule (1939)

Vabadusväljak Pärnu kesklinnas “Endla” teatrimaja taga. Teatrihoone ehitati 1911, põles maha 1944, varemed õhiti 1962. Filmis näidatud kohti võidutule teekonnal väljaspool Pärnut  polnud võimalik tuvastada.

Presidendi sünkroonkõne kroonikapalas

“Meie maa on aastasadade jooksul võõraste rahvaste sõjatallermaaks olnud. Meie rahvas ei ole mitte muidu nii väikeseks teiste rahvaste hulgas jäänud, kui tema ei ole mitte läbi käinud suurtest kannatustest ja hävitustest. Meie teame oma maa minevikust, et meil on maa inimestest nii tühjaks tehtud olnud, et isegi kuke laulu ja koera haukumist ei ole Tallinnast kuni Tartuni kuulda olnud. Aga visalt on meie rahvas siin põhjapoolsel merekaldal ennast sirgu ajanud, uuesti kasvanud ja uuesti seda maad harinud ja oma käes hoidnud!”

(Presidendi kõne täisteksti vt näit: Suured pidustused Pärnus (1939). Sakala, 26. juuni.)

Võidutule süütamise traditsioonist

Võidupüha tähistati esimest korda ametlikult rahvuspühana 23. juunil 1934. aastal kui eestlaste kõigi aegade võitluste ja võitude mälestuspäeva, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest. Võidupühaga mälestatakse Vabadussõjas Võnnu all Landeswehr’i üle saavutatud võitu. Samast aastast on pärit ka võidutule süütamise traditsioon. Võidutule laialisaatmine üle kogu Eesti sai alguse aga 1936. aastal, mil võidupüha 23. juunil tähistati varasemast palju suurejoonelisemalt ja kõigis suuremates keskustes. Ühes tulega saadeti siis esmakordselt teele ka riigivanema läkitus, mis kohtadel pidulikult ette loeti.
XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm (2002). I osa, 1900-1940. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 387, 417.

Võidupüha tähistamise traditsioon koos Kaitseliidu paraadi ja võidutule süütamisega taastus juba 1993. aasta 23. juunil. Esimene paraad ja tulede süütamine president Lennart Meri poolt toimus Tallinnas.

Toonasest ajakirjandusest

Ajakirjanduses on mainitud, et keskustes üleantud tuletõrvukud jäid õhtuni hoiule kohalike Kaitseliidu malevate peakorteritesse. Tuled süüdati kohtadel kõikjal üheaegselt, kell 10 õhtul. Samal ajal loeti  rahvale pidulikult ette presidendi võidupüha läkitus. Sümboolselt süttis esimene võidutuli Eesti kõige kõrgemas kohas – Suurel Munamäel. /.../
Kaitseliidu kergedivisjoni kuulusid ratsanikud, jalg- ja mootorratturid.Võidutule saatis üle maa laiali Kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjoni mootorratturite eskadron, eesotsas oma pealiku kapten Heino Onniga -  kokku 40 ratturit ehk 11 patrulli, igas 3 mootorratast tõrvikukandja ja saatjatega, kes viisid tule igasse kaitseliidu malevasse.
Suured pidustused Pärnus (1939). Sakala, 26. juuni.

"Pärnus tähistati aastal 1939 juba kuuendat Võidupüha. Võidutuli süüdati väljaspool vabariigi pealinna esmakordselt. See pretsedent oli ilmselt seotud mitmete samal ajal maakonnas toimuvate pidulike sündmustega: Pärnu Kuurordi 100. aasta juubeli tähistamisega 18. juunil, Pärnumaa 7. laulupeoga 23. juunil ja Konstantin Pätsi ausamba avamisega tema sünnikohas Tahkurannas 25. juunil."
15.000 inimest võidutulel (1939). Pärnu Päevaleht, 27. juuni.

"Võidupüha pühitsemine Pärnus algas kell 8 hommikul kirikukellade helisemisega. Samal ajal ruttas rahvas “Endla” teatrimaja taga asetsevale Vabadusväljakule, kus vabariigi president kella 8.30 ajal süütas võidutule ja saatis teele kõikidesse suurematesse keskustesse kogu maal. Vabadusväljaku ümbrusesse kogunes vähemalt 2500 isikut: väljaku kõik ääred olid palistatud tiheda inimmüüriga. Vabadusväljakule  rivistati kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjoni mootorratturite eskadron ja Pärnu Maleva aukompanii. Kell 8.30 saabus kohale president K. Päts. Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa raporteerib, president tervitab kohalviibivat sotsiaalministrit O. Kaske jt juhtivaid tegelasi. Kindral Orasmaa pöördub lühikõnega presidendi poole, sõnades kokkuvõtvalt: “Täna Eesti pühitseb 6. Võidupüha – pühitseb võitlusi ja võite”. Kõne lõppedes hüütakse presidendile kolmekordne “elagu”!”. President peab valjuhääldajate kaudu kogunenud publikule ja ülesrivistatud kaitseliitlastele lühikese kõne, milles märgib Võidupüha sügavat mõtet. Lauldakse riigihümni. Seejärel ulatab kapten Onni presidendile peatõrviku, kes süütab tõrvik-võidutule laialisaatmiseks kogu maale. Kapten Onni tõrvikult võtavad tuld mootorratturid-tulekandjad ja kell 8.43, defileerides enne  presidendi ees, alustab ratturite rivi sõitu tulega maale. President siirdub “Endla” teatrimajja, kus ta kell 9 avaldab traditsioonilise Võidupüha raadioläkituse, mis antakse edasi üle kogu maa."
Kogu maal loitis võidutuli. Võidupüha ja Pärnu pidustuste haritipp (1939). Päevaleht, 26. juuni.

Isikud

Konstantin Päts (23.02.1874 Tahkuranna – 18.01.1956 Buraševo, Kalinini obl.), Eesti riigitegelane, jurist, ajakirjanik, riigivanem 1921-1924; 1931-1934, peaminister riigivanema ülesandeis 1934-1937, Eesti vabariigi esimene president 1938-1940. Vabadusristi I liigi 1. ja III liigi 1. järk. 1940 vahistati, küüditati koos perega NSV Liitu, suri vangistuses.
Eesti entsüklopeedia (1994). 7. kd.Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus lk 615-616.

Johannes Orasmaa (kuni 1935.a. Johannes Roska) (3.12.1890 Kulgu, Joala – 24.05.1943 Vjatka, Kirovi obl.), kindralmajor (1928), Kaitseliidu ülem 1925-1940, Riiginõukogu liige. Vabadusristi I liigi 2. ja II liigi 3. järk. Arreteeriti 1940, suri vangilaagris.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 343.

Heino Onni (23..07.1900 Tartu - 11.05.1942 Ussolag, Permi obl.), kapten, Kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjoni pealik. Arreteeriti 1942, surmaotsus 31.03.1942, hukatud vangilaagris.
Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis 1940-1988 (1998). 2. kd. Tallinn: Memento, lk 332.

Kohal viibisid ka sotsiaalminister Oskar Kask; omavalitsuse juhid, kõrgemad sõjaväelased jt juhtivad tegelased; ülesrivistatud Kaitseliidu Pärnu Maleva aukompanii; Kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjoni mootorratturite eskadron; Kaitseliidu Tallinna maleva orkester.
Suured pidustused Pärnus (1939). Sakala, 26. juuni.