Evald Okas (2009)

94-aastase Evald Okase kunstile pühendatud elu: meister ise valgustab oma teoste saamislugusid, jutustab eluteest ja avab loomeprintsiipide saladusi.

Filmi raamivad kaks näitust: Evald Okas (1915-2011) tuleb Merivälja hooldekodust Tallinna Vabaduse galeriisse üles panema oma näitust «Taas­tulek» (jaanuaris 2008), sama aasta suvel avab Okas  varasemate tööde väljapaneku omanimelises muuseumis Haapsalus. Vahepeale mahuvad külaskäik endisesse koju, ateljeesse, Kumusse, Estonia teatrisse. Okase pikk elu ja looming on värvikirevad. Pole igaühel võimalik sündida Esimese maailmasõja ajal, astuda suurde kunsti Teise maailmasõja hakul, elada üle nõukogude mobilisatsioon, Jaroslavl, stalinistlik klaperjaht, elatuda kohustuslikest tellimustöödest, pälvida NSV Liidu Kunstide Akadeemia ja kogu poliitilise avalikkuse tunnustus ning küpses eas kohaneda täiesti teistsuguses maailmas. Meenutustes joonistub selgelt välja ka Okase arusaam kunstnikuks olemisest: tuleb lihtsalt teha, mitte oodata, millal vaim peale tuleb. Näidatakse sadu Okase erinevas tehnikas teostatud töid, millest vaid kümmekonda kunstnik ka kommenteerib. Vanameistri mälestusi illustreerivad ka fotod perekonnaalmbumist, dokumentaalkaadrid ja Okaste perekonnaarhiivist pärit amatöörfilmid. Vahel vilksatab kaadris ka kunstnikku saatev režissöör Tõnu Virve, kes laseb siiski Okasel enesel maalida dokumentaalse autoportree.

Märksõnad: andekus | ateljee | elutöö | eluõhtu | graafika | hea perenaine | isa ja tütarde suhted | kaunid daamid | kodu | koer | kunstigalerii | kunstinäitused | lapsepõlvemälestused | maalikunstnikud | modell | muuseum | mööblitöökoda | noorusmälestused | näituse avamine | näituse külastajad | perekond | Punaarmee sõdur | pühendumus | töökus | vanameistrid | väljapaistev isiksus | õnnelik kodu | Vaata kõiki »