Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Vabariigi sünd (1968)

Sisukokkuvõte

Eesti Töörahva Kommuuni 50. aastapäeva tähistav film.

Uurijad arhiivis töötamas vanade dokumentidega. Nende selja taga riiul arhiivikaustadega. Diktor annab ülevaate ajaloolistest sündmustest, mis viisid Eesti Töörahva Kommuuni tekkimiseni. Fotol Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis kindral Adolf von Seckendorff, diktor tsiteerib tema lauset: „Keelan, käsen, poon ja lasen.“ Sama kuuleme ka saksa keeles ja näeme väljalõikena ajalehest. Seejärel Tallinna Teataja 11. märtsi 1918 esikülg, kus „kodanluse advokaadid“ Konstantin Päts, Jaan Poska ja Jüri Vilms avaldavad toetust Seckendorffile. Punakaart peab sel ajal Keilas kaitselahingut. Saksa okupatsiooni all elav riik on näljas. Fotod leivasabadest. Ajaloouurija kirjutuslaua taga paneb suitsu ette. Kaadris sigaretisuits. Diktor räägib 1918. aasta sündmustest. Filmikatke Leninist kõnet pidamas. Fotol Smolnõi ja Punaarmee esimesi Eesti rahvusväeosi – Üksik Eesti Kommunistlik Pataljon –, mis kaitses Smolnõid. Pataljoni võitlejad marssimas, rongil edasi liikumas ja kaitsekraavis lahinguks valmistumas. Filmilõik Eesti kütipolkudest lahingus. Vahepeal näeme uurijat kartoteegikastist midagi otsimas. Ekraanil ajaleheväljalõiked. Uurija läidab uue sigareti ja vaatab mõtlikuna aknast välja. Fotod agulist ja oletatavatest majadest, kus võisid asuda kommunistide konspiratiivkorterid. Revolutsionääride fotod. Diktor annab ülevaate olukorrast Euroopas: lõppenud oli Esimene maailmasõda, Saksamaal toimunud revolutsioon. Filmilõik 9. novembri poliitilise üldstreigi algusest: vabrikuviled undavad, korstnad suitsevad. Sinimustvalge lipp Raekoja platsil: 11. novembril annab Seckendorff võimu üle kodanlikule ajutisele valitsusele. Näeme fotosid K. Pätsiga eesotsas, aga kedagi ei nimetata. Uurija oma kabinetis paberikuhja taga, ekraanil ajutise valitsuse abi paluvad telegrammid Euroopasse. Fotod töölismiitingust Tallinna tänaval, punalipud. Viktor Kingissepa foto. Diktor loetleb töölisliikumise fakte kronoloogilises järjekorras, taustaks fotod. Richard Vennikase foto. Uurija raamaturiiuli ees. Ekraanil Eesti kaart, mis kujutab lahingutegevust Narva all. Kaluripaadid merel. Fotol ristleja „Oleg“, mis tõi appi revolutsioonilisi võitlejaid. Fotol Voldemar Puss, kes juhtis Balti laevastiklasi. Lahinguplaanid ja punaste polkude juhtide fotod: August Lillakas, Eduard Teiter. Fotod: Tartu polk rünnakul, Viljandi polk rünnakul üle Joala välja, kirstud langenutega 28. novembril 1918, Eesti kütipolkude organiseerija Jaan Sihver. Mälestusmärk langenutele Narva all. Kroonikakaadrid vanast Narvast. Fotod Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutajatest: Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp, Hans Pöögelmann, Artur Vallner, Johannes Mägi, Rudolf Vakmann, Karl Mühlberg, Johannes Käsberg. Ajaleheküljed manifesti ja loosungitega. Masinakirjas telegramm Moskvasse Leninile Eesti nõukogude vabariigi väljakuulutamise kohta 29. novembril 1918. Lenini foto. Moskvas ilmunud dekreet: Vene nõukogude vabariik tunnustab Eesti nõukogude vabariigi iseseisvust. Jaan Anvelti allkirjaga dekreet Kreenholmi vabriku natsionaliseerimise kohta. Kreenholmi fotod ja kroonikakaadrid. Diktor loeb dekreeti mõisate natsionaliseerimise kohta, fotod mõisatest. Ülevaade määrustest, mis hakkasid kehtima töörahva kommuuni väljakuulutamise järel. Rõhutatakse uuele haridussüsteemile üleminekut: usuõpetus kaotatakse ja õppima hakatakse emakeeles. Tartu vaade Emajõe ja Kivisillaga, ülikooli peahoone. Fotol matemaatik Jaan Sarv, kommuuni nõukogu poolt ametisse määratud rektor. Fotod: Eesti Rahva Muuseum Raadil, toomkirik, kirjandusmuuseumi hoone. Ekraanil kultuurivarade nimekiri, mis antakse töörahva käsutusse. Neid varasid on kommuuni nõukogu poolt määratud koguma skulptor Jaan Koort. Ajaleheartiklid, kus kirjeldatud toiduainete puudust. Revolutsiooniline liikumine jõuab läände, näeme Euroopa linnade fotosid. Töörahva kommuuni poolt teiste riikide kommunistidele saadetud venekeelsed tervitustelegrammid. Ekraanil dekreet Eesti punaarmee loomise kohta, millest diktor loeb tsitaate, foto rühmakomandöride kursuse lõpetajatest. Uurija kirjutuslaua taga kaarti uurimas, kust näha, et rinne on 30 km kaugusel Tallinnast. Diktor annab ülevaate olukorra tõsidusest Eesti Ajutise Valitsuse pilgu läbi, tsiteerides ajalehe põhjal K. Pätsi, aga ei nimeta teda nime pidi, näeme lihtsalt artiklis K. Pätsi allajoonitud nime. Seejärel tsiteeritakse Laidoneri, tema nimi öeldakse välja, samuti on ekraanil foto, millele järgneb rahandusminister Kukk foto ja nimega. Ülevaade rahvusvahelisest olukorrast, Pariisi rahukonverentsi otsustest, taustaks Suure Neliku foto: Woodrow Wilson, David Lloyd George, Georges Clemenceau ja Vittorio Emanuele Orlando. Sisepoliitilised sündmused ülevaatlikult, valitsuse abipalve läände, fotol admiral Edwyn Alexander-Sinclair, laevad merel ja sadamas. Palgalised vabatahtlikud mujalt, Pätsi allkirjaga korraldus. Foto: kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder. Ekraanil käsikirjalised surmaotsused. Diktor nimetab seda „valgeks terroriks“. Fotodel Saaremaa ülestõusu juhid Aleksander Koit ja Aleksander Ohak. Karistussalkade ohvrid: fotod (alasti) laipadest. Diktor annab teada, et valge terrori ohvreid oli kolm tuhat. Meri. Uurija kirjutuslaua taga arhiividokumentidega töötamas. Välispoliitiline ülevaade sündmustest, mis sunnivad kommuuni taganema. Fotod Tartu rahu sõlmimisest. Rahuleping allkirjadega. Diktor: „Tartu rahu – maailmaajalooline dokument. Erineva ühiskonnakorraga riikide rahuliku kooseksisteerimise esimene kogemus. Revolutsiooni surm? Ei!“ Ekraanil kommunistlikud loosungid: „Eesti proletaarlased! Rahuleping ei muuda klassisõda klassirahuks!“, „Maha kapitalismus! Elagu kommunismus!“ Ekraanil 1968. aasta Tallinn. Diktor teatab võidukalt, et taandumine oli vaid ajutine: „Oli 1924! Oli 1940! Nüüd on see ajalugu.“ Revolutsioonimuuseum: kaamera liigub üle ekspositsiooni, töörahva kommuuni stend, relvad, töölisliikumise vanad lipud.