Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Pro Patria ad Astra (2002)

Sisukokkuvõte

Lugu Eesti lennuväe sünnist Vabadussõjas ja selle arengust kahe maailmasõja vahel.

Ämari lennuväljal tähistatakse Eesti õhuväe 80. aastapäeva, toimuvad lennukite demonstratsioonlennud ja langevarjuhüpped, inimesed uudistavad lahingumasinaid. On 20. juuli 1999. Õhuväe ülema kolonel Teo Krüüneri sõnul on 80. aastapäev väga austustvääriv. Prominentseim külaline, eestlannast USA kindralmajor Tiiu Kera on lennuväes teeninud kakskümmend kuus aastat, praegu töötab ta kaitseluure peastaabis. Ta rõhutab, et Eesti partnerlus sõbralike riikidega on väga tähtis, arutlusel on õige kaitsejõudude süsteemi loomine.

I maailmasõja ajal tsaariarmees lendurihariduse saanud eestlaste seas tekkis oktoobrirevolutsiooni ajal mõte luua rahvuslik lennuüksus, eeltööd asus tegema Arnold Under. Fotod lennukitest ja lenduritest. Teise põlve sõjaväelendur Hendrik Arro räägib oma isast, tsaariarmees sõjaväeteenistust alustanud Heinrich Arrost. Lennuroodu asutamisega 21. novembril 1918 sai alguse Eesti lennuvägi, esimene ülem oli kapten Jüri Ots. Fotod, dokumendid, maketid. Esialgu polnud lennuväel muud varustust kui merelennuangaarist leitud rüüstatud ja lõhutud vesilennukid. Juba nädala pärast tuli vastu astuda Narva tunginud punaarmeele, oli alanud Vabadussõda. Kuu aja pärast osteti Soomest esimene lennuk ja kohendati see lennukõlblikuks.

Film tutvustab põhjalikult Eesti lennunduse arengut, luure- ja lahinglende ning lennuväelaste omavahelist kirjavahetust. Arhiivikaadrid, fotod ja dokumendid Vabadussõjast. Sõda lõppes Eesti võiduga, 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. 1919 aprillis saabusid Eestisse lennuinstruktorid ja mehaanikud Inglismaalt, esimeste seas Claude Emery ja Charles Gerhard. Eesti lennuväe etteotsa asus major August Steinberg. Loodi lennuväe õppejaoskond, töötati välja lennuväe arengukava.

1924. aasta detsembris toimus Eestis Venemaalt saabunud agentide toel enamlaste riigipöördekatse. Lasnamäe lennuväli oli mässajate valduses kolm tundi, nad sundisid kahel lenduril end Venemaale viima. Ühel lenduril õnnestus enne Narvat maanduda, teine hukati Venemaal.

Reservlendur Hans Luik annab oma lennukifotodega täiendatud lennuraamatut lehitsedes ülevaate Eesti lennuehituse algusaastatest. Aastatel 1930-32 saavutas lennuvägi põhjaliku uuendamise tulemusel oma kõigi aegade parima taseme. Lennukite üldarv ulatus seitsmekümne seitsmeni, neist kolmkümmend kolm olid moodsad lahinglennukid. Eesti oli enne Teist maailmasõda maailma väikseim riik, kellel oli suurriigile omane sõjaväestruktuur - suurte koondistega maavägi ja täielik lennuvägi oma lennukiehituse ja lennukooliga.

Arhiivikaadrid lennukite angaarist välja lükkamisest ja õhku tõusmisest. Lennukid lendamas, aerofotod Tallinnast ja maapiirkondadest. Hans Luik räägib lennunduse arengust kogu maailmas. Tsepeliin õhus. 1933-34 tulid välja vahepealse põlvkonna kiiremad hävitajad, aastatel 1935-36 sooritasid esmalennu sootuks uue põlvkonna täiuslikumad hävitajad. Eesti vananenud lennukid tuli maha müüa. Insenerid Otto Org ja Rein Tooma eesotsas lennuasjanduse entusiasti kolonel Voldemar Postiga asusid konstrueerima õppetreeninglennukit, milliseid müüdi ka Lätile. Lennukiehitus jätkus ja arenes, aviotehases remonditi ka välismaalt ostetud lennumasinaid. Andekas mehaanik J. Lauren konstrueeris parema langevarju kui kasutuses olevad Inglise omad, kuid pärast selle skandaalset katsetust tema langevarju tootmisse ei võetud.

Lasnamäel seisab telliskividest ehitatud langevarjude kuivatamise torn. Voldemar Posti algatusel konstrueeriti ja ehitati katselennukina võimalikuks järgnevaks omatoodanguks üks kaasaegne maailmatasemel lahinglennuk PN-3, hüüdnimega Isamaa päästja, mis tootmisse ei läinud, selle asemel osteti uued lennukid Saksamaalt. Neil aastail oli meie lennuvägi nii tehniliselt kui ka isikulise koosseisuga riigile vajalikul tasemel. Esimene lennuväe divisjon Rakveres, teine Tartus, kolmas koos lennubaasi ja aviotehasega Tallinnas Lasnamäe lennuväljal ning Sõjaväe Lennukool Maarjamäel.

Arhiivikaadrid: Eesti Vabariigi 21. aastapäevale pühendatud paraad Tallinnas Vabaduse väljakul 24.02.1939. Kindral Johannes Laidoner tervitab sõjaväelasi, ülesrivistatud väeosade ees esineb kõnega president Konstantin Päts (sünkroon).

Ajaleheartiklid II maailmasõja algusest, vastastiku abisatamise pakti sõlmimisest Eesti ja Nõukogude Liidu vahel.

1940 juuni. Hans Luik valmistus Baltimaade traditsiooniliseks lennuvõistluseks, kui kuulis 14. juunil Soome reisilennuki Kaleva allatulistamisest. Jutustab sündmuse pealtnägija Edgar Freiberg. Hans Luik räägib Eesti lennukite hõivamisest: 16. juunil oli Eesti õhuruum veel vaba, 17. maabusid seal polkovnik Kravtšenko eskadrillid. Lennukid viidi Lasnamäe lennuväljale, kus nad seisid 20. juunini, kuni tuli käsk nõukogude hävitajate valve all Jägalasse lennata. PN-3 läks vene sõjaväe käsutusse.

Lendur Remi Milk tuletab meelde kindral Laidoneri sõnu sõja alguspäeval - see, kelle käes on õhu valitsemine, võidab sõja. Kaitseväe Lennukooli maapealse väljaõppe ülema major Voldemar Andreseni poeg Demetrius Andresen meenutab Maarjamäe lossi õuel siin asunud kaitseväe lendurite kooli. Fotod kooliruumidest, ohvitserkonnast ja õpilastest. Kehtestatud nõukogude režiimi poolt arreteeriti lennukooli ülem Hans Kitvel ja kõik ohvitserid, kaasa arvatud Voldemar Andresen, hiljem ka tema perekond. 1990. aastal organiseeriti ekspeditsioon Norilski vangilaagrite piirkonda, kus püstitati 312 hukkunud Eesti ohvitseri mälestuseks nende omaste poolt mälestussammas, foto.

Kiri: Ajaloopöörised hävitasid kaks aastakümmet loodud Eesti riigikaitsekorralduse ja laastasid sõjaväelaste kaadri. Teine Maailmasõda kandis Eesti lendurid mööda maailma laiali. Iseseisva Eesti riigi ja tema lennuväe taastamiseni jõuti üle poole sajandi hiljem.

Esimese osa lõpp.