Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Maestro (1985)

Dokumentaalfilmid Kestus: 17:44

Sisukokkuvõte

Nikolai Šarubini portreevisand heliloojast ja dirigendist Gustav Ernesaksast XX üldlaulupeo ajal.

Gustav Ernesaks meenutab enda kunagisi filmimisi kitsa 16 mm kaameraga mitmeid kümneid aastaid tagasi. Toona filmis ta näitlejaid Liina Reimani, Betty Kuuskemaad, Ants Lauterit jt ning Ernesaksa üsna mahukas filmiarhiiv asub nüüd Teatri- ja muusikamuuseumis. Ernesaks meenutab naljakat seika helilooja Mart Saare ülesvõtmisel. Stseenid üldlaulupeo finaalist, kus Ernesaks rahvale lõpusõnad lausub. Vanameister võõrustab oma kodus Eestisse saabunud väliseesti külalist, kes enne ärasõitu tahab laulupeol käia. Aias näitab ta külalisele, kuidas ta mehaanilise muruniidukiga rohtu niidab. Ernesaks arsti juures – mõõdetakse vererõhku ja kuulatakse kopse. „Kas ma ikka tohin laulupeole minna või ei?“ küsib Ernesaks naljatamisi.

Naine piirab Ernesaksa juukseid enne suurele peole minekut. Tähtsa päeva hommikul riietutakse hoolikalt. Vanameistri kaabule sätib naine kaunistuse, Ernesaks aitab naist vöötamisel ja kinnitab kõrva kõrvarõnga. Ernesaks konrollib muigamisi, kas kõik vajalikud asjad on kaasas: sulepea, rahakott, nitroglütseriin… Kaunites rahvariietes vanapaar seisab oma koduväravas ja ootab peole viivat autot. Enne külastatakse Metsakalmistul vanemate hauda. Gustav Ernesaks dirigeerib XX üldlaulupeol ühendkoore, kõlab "Mu isamaa on minu arm". Puldist alla tulnud dirigendile tuuakse rohkelt lilli, naine jälgib murega, kuidas lillekuhi maestro süles kasvab. Ovatsioonid, kestev aplaus, publik skandeerib vihmavarjudega, kaela pannakse tammepärg. Laulupeo üldjuhte loobitakse õhku ja kantakse õlgadel, Ernesaksa kannavad lauljad tooliga õlgadel. Gustav Ernesaks mõtiskleb looduse üle ja tõdeb, et mida vanemaks ta saab, seda enam hakkab ta mõistma looduse keelt.