Luunja silla ehitustöid (1939)

Sillaehitus Eestis 1930ndail

1934 – 1938 ehitati nn suurte sildade ehituskava kohaselt 13 silda: Pärnu Suursild, Siimu sild Sauga jõel, Pirita (Tallinnas), Luunja, Kärevere, Tõravere, Kadaja sild Tartumaal, Jõesuu sild Viljandimaal (üle Emajõe), Pikasilla Valgamaal, Rumba sild Läänemaal, Tori ja Rae sild Pärnumaal, Kirumpää ja Mustjõe sild Võrumaal.
Eesti 20 aastat iseseisvust (1939). Tallinn: Konjunktuuriinstituut, lk 117.

Emajõe süvendamise ja õgvendamise teostas Veeteede Valitsus, silla pealesõiduteed tegi Maanteede Valitsus, silla ehitas Soome firma Cyclop.
700 meetrit uut Emajõge (1936). Päevaleht, 31. aug, lk 3.

Toonasest ajakirjandusest

Luunja mullatööd filmiti
Täna viibis Tartus ins. Viikmann veeteede valitsusest, kes sõitis lõuna paiku koos Tartu maavalitsuse esimehe O. Pärlini ja maainseneri Joh. Lenziusega Luunjasse, et jälgida seal uue silla jaoks tehtavaid mullatöid ja nende käiku. Kuna ins. Viikmann on ühtlasi ka foto- ja filmimees, siis insener teedeministeeriumi korraldusel ja ülesandel filmib Luunjas teostuvaid mullatöid, et neid jäädvustada. Tööd Luunjas arenevad praegu üsna jõudsalt. Peale sula lõppemist leiab seal jälle tööd 150 töölise ümber, kuna hobusemehi on 30 ümber.
Luunja mullatööd filmiti (1935). Postimees, 07. märts, lk 7.

700 meetrit uut Emajõge
Luunjas valmib Eesti kõrgeim sild. Tartumaal Luunjas rajatakse Emajõele uue raudbetoonsilla ehitamisel uus säng ligi 700 m pikkuses.
Uue kanaliga õgvendatakse Emajõge, mis tegi Luunja kohal käänaku, kus sageli on tekkinud lotjade ja praamide kokkupõrkeid. Uue sängi põhjalaius on ette nähtud 44 m ja pealt 60-70 m. Muldkeha väljavõtmisel töötab süvendaja Hiiglane. Tänavu jõuluks loodetakse välja võtta kuni 50 000 kantmeetrit mulda, st valmis kaevata pool kanali pikkust, kuna teine osa tuleks kaevamisele kevadel. Vana jõesäng tuleb kinni ajada enam kui 1 km ulatuses, kuna see on uuest rajatavast jõesängist ligi poole võrra pikem.

Sellest tuleb Eesti kõrgeim sild. Tema kõrgus maapinnast on ette nähtud 10 m ja veepinnast 12 m selleks, et silla alt pääseksid läbi sõitma suuremad laevad ja kõrgemate mastidega lodjad. Sillal on kolm avaust laiusega 32,4 m ja kahel 25,8 m. Silla pikkus koos tiibadega tuleb 102 m. Raudbetoonsild peab valmima 1. jaanuariks 1937. Silla ehitustööde ettevõtjaks on Soome firma Cyklop.
Juures foto: süvendaja Hiiglane Emajõele uut sängi valmistamas.
700 meetrit uut Emajõge (1936). Päevaleht, 31. aug, lk 3.

Emajõe kaevamine
Luunjasse tuleb Tartu laevadele talvesadam. Uus sild valmib loodetavasti 1936. a. sügisel. Praegu käivad mullatööd.
Fotodel: mullatööd Luunjas, 3 fotot. Tartu maainsener J. Lenzius tutvustas 18. jaanuaril ajakirjanikke Emajõe uue sängi kaevamistööde ja teetammi ehitustöödega Luunjas uue silla püstitamise kohas. Teetammi kõrgus tuleb umbes 2 meetrit maapinnast. Talvised mullatööd lõpetatakse 1. aprilliks. Silla ehitamisega alustatakse juunis. Sild ehitatakse kuivale maale, uus jõesäng kaevatakse silla alt läbi.
Emajõe kaevamine (1935). Postimees, 19. jaan, lk 3.

Tööseisak Luunja silla ehitustöödel
Luunja silla ehitustööd katkestati juba käesoleva kuu alul. Kuid siiski jäeti tööle paarkümmend meestöölist, kes toimetasid väljaraudtee ülesvõtmist ja õgvendamisele kuuluva teetammi tasandamist. Neil päevil vabastati ka need töölised, kuna raudteeroopad jõuti kõik üles võtta. Töölised jäävad siiski Luunjasse edasi /---/ Peale pühi leiab silla juures tööd kuni 20 töölist teetammi planeerimise ja tasandamise alal, kuna krediiti on selleks kasutada jäänud umbes 4000 krooni.
Tööseisak Luunja silla ehitustöödel (1935). Postimees, 17. apr, lk 3.

Luunja sillale ei leidunud ettevõtjat
Teedeministeeriumi korraldusel katkestati Luunja silla juures tööd, mida tehti hädaabitööde krediidi arvel, sest sillaehituse edaspidine töö on otsustatud välja anda ettevõtjale. Ministeeriumi poolt korraldatud esimene vähempakkumine aga jäi tulemusteta, kuna ei leidunud ühtki pakkujat.
Luunja sillale ei leidunud ettevõtjat (1935). Postimees, 02. mai, lk 7.

Luunja silla ehitustööd hoos
Üks silla kandesammastest valmis. Sild tuleb raudbetoonist. Jõesängi süvendab "Hiidlane", mis korraga toob jõepõhjast 1,8 kantmeetrit mulda välja. Mullaveo tööde juures saaks leida teenistust kuni 100 hobusemeest. Hobusemees teenib päevas kuni 6 krooni.
Juures 3 fotot: pilte Luunja silla ehitustöödest. Maavalitsuse abiesimees ja teedeosakonna juhataja H. Miller räägib ajakirjanikele Luunja silla ehitutöödest.
Luunja silla ehitustööd hoos. Üks silla kandesammastest valmis (1936). Postimees, 31. aug, lk 5.

Luunja sild vabastati rakendusest
Neil päevil teostus Luunjas ehitatud uue silla rakendustest vabastamine. Sündmuse juures viibis Tartu maavalitsuse insener Lenzius, teedeministeeriumi ja riigikonrolli esindajad.
Uue tee tamm suuremas ulatuses ehitatakse valmis juba paari nädala jooksul, välja arvatud praeguse Emajõe sängi koht, mille asumisele ei saa asuda enne, kui on valminud uus jõesäng. Seega jääb ehitatava maantee muldkehast täitmata kuni 80 m pikkune ala. Normaalse töötamise korral on selle teostamine võimalik paari kuu jooksul.
Suvel on vahepeal ajajärk, mil leiavad kasutamist nii uus sild ku ka parv, kuni täidetakse vana jõe sängi kohal maantee muldkeha. Kahele poole uut silda ehitatakse trepid jalakäijate jaoks.
Luunja sild vabastati rakendusest (1937). Postimees, 12. märts, lk 5.

President Pätsi ringsõit Tartus ja Tartumaal 3.-4. septembril 1939.
Järgmine peatus oli Luunja sillal, kus olid üles rivistatud Kaitseliidu, organisatsioonide ja kooliõpilaste spaleerid. Sillal tervitas presidenti [Mäksa] vallavanem [Leonhard] Keskpalu. Luunja sillal, mis on Eesti kõrgemaks sillaks, vaatles president Emajõe uut sängi, mille kohta seletusi andis Tartu maainsener Lenzius. Presidendi sillale ilmumisel alustasid Emajõel pärivett sõitu lipuehtes sõjalaev Uku, kaitseliidu Tartu maleva mootorpaadid ja sisevete sadamakapteni laev, millel oldi meeskonnad üles rivistatud. /Sealt edasi sõitis president Päts Vasula põllumajanduskooli/.
President Pätsi ringsõit Tartus ja Tartumaal 3.-4. septembril 1939 (1939). Postimees 5. sept, lk 3.

Isikuid

Maksimilian Grasberg (hiljem Uriko) 1892- 1964 Sydney.
Insener, Insenerikoja liige. Olnud Maanteede Valitsuse direktor jm. Valgetähe III klassi teenetemärk.
Vabariigi President, http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=9730 (7.03.2012).

Johannes Lenzius (2.04.1896 – 14.05.1964 Sydney) Tartu maavalitsuse insener ja teedeosakonna juhataja. Valgetähe IV klassi teenetemärk.
Sõja ajal siirdus Austraaliasse, kus töötas Sydney linnavalitsuses insenerina.
Kirm, T. (2011). Haaslava rahvas Austraalias, http://eestielu.delfi.ee/eesti/tartumaa/haaslava/elu/haaslava-rahvas-austraalias.d?id=56284008 (7.03.2012).