Kuldsed sarved (1962)

Andres Söödi diplomitöö üleliidulise kinematograafia instituudi operaatorimeisterlikkuse kateedri professor Leonid Kosmatovi kursusel.

Katuni ülemjooksul veab praam autosid ja ratsanikke üle jõe. Kaunid loodusvaated - mäed ja kärestikulised jõed. Zakatunje on koduks maralitele ja tähnikhirvedele. Siin saja kilomeetri kaugusel Gorno-Altaiski rajoonikeskusest ja raudteest asub maralikasvatajate kaheksateistkümnest majast koosnev küla. Hirvede noortest luustumata sarvedest saadavast ainest pantokriinist valmistatakse väärtuslikku ravimpreparaati, seetõttu kogutakse sarvi just kevadel, mil sarved on pehmed. Loomade püüdmiseks on ehitatud palkidest 30 kilomeetri pikkune kõrge tarade süsteem, mida tuleb järjekindlalt hooldada.
Varahommikul suunduvad mehed ratsa metsa, koerte abiga aetakse hirvekari aedikusse. Siin eraldatakse ja lastakse vabaks need maralid ja tähnikhirved, kelle sarved ei ole piisavalt suured, ülejäänud suunatakse järjest väravaid sulgedes kitsasse aedikusse, kus mehed looma sarved maha saevad. Vabanenud maral tormab metsa poole, koer kannul. Järgneb sarvede töötlemine: kõigepealt keedetakse neid mitu päeva, kusjuures korraga tohib sarve keevas vees hoida vaid paar minutit. Siis riputatakse sarved spetsiaalsesse majakesse kuivama - päike sinna ei paista, aga tuul käib läbi. Valmis sarved pakitakse ja saadetakse baasi. Neiud kolavad hobustega metsas, näevad varsaga emasmaralit ja tervet hirvekarja. Ratsanik mäeküljel, udused mäed.

Märksõnad: hirvesarved | hirvesarvede töötlemine | jõe ületamine praamil | karjakoerad | kärestikuline jõgi | külaelanikud | loodusvaated | loomakasvatajad | maralid | metsamaastik | mäestikujõgi | mäestikuvaated | ratsahobused | ratsanikud | ravimitööstus | sarvede saagimine | sarvede töötlemine | traditsioonilised oskused | tähnikhirved | Vaata kõiki »