Theodor Lutsu lavastatud, laulu ja tantsuga pikitud lugu noore armastuse võlust ja valust idüllilise põhjamaa suve taustal on esimene Eesti-Soome ühisfilm ja esimene Eesti helimängufilm.
Kunstnik Arno (Ants Eskola) suvitab Keila-Joal koos oma armastatu, tantsijanna Heljaga (Elfi Lepp-Strobel). Hommikuti, kui Arno maalib, tantsib neiu vabas looduses. Ühel päeval tuleb lõbus seltskond metsa alla piknikku pidama. Nende seas on ka rikas ja tujukas Margot (Nadežda Peedi-Hoffmann), kel tekib kavaleriga sõnavahetus. Ta võtab paadi ja sõuab merele, ent paat hakkab lekkima ja Margot on tõsises ohus. Samal ajal merel olnud Arno päästab neiu, saades tasuks kuuma suudluse. Margot hakkab Arnole saatma kirju ja meelitab teda Pärnusse lõbusat kuurordielu nautima. Lõpuks Arno sõidabki ja koos Margotiga läheb lahti peen ajaviitmine suvituslinnas. Vahetevahel mõtleb kunstnik ka mahajäänud Heljale, kes tema järele igatsedes tantsib üksinda rannal. Kui käes on juba august, saab Arnol viimaks Margotist ja tema pealiskaudsest seltskonnast villand ning ta otsustab Keila-Joale tagasi sõita. Margot püüab keelitada teda jääma, ent tulutult. Arno naaseb, kuid Helja majake pankrannikul on tühi. Ta tõttab mere äärde neiut otsima.
Vaata lisainfot selle filmi kohta