Nähtamatu Tallinna elu, mis toimub ajal, mil enamus inimesi magab.
Kolm Siberi eesti naist otsivad oma paradiisi siin ja sealpool piire.
Kuidas murda venemeelsest ja -keelsest keskkonnast Eesti ühiskonda?
Risto Kappet on professionaalne e-sportlane, kelle tööpäevad mööduvad toanurgas simulaatoril autorooli keerates.
Maria Uppini dokumentaalfilm uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ja selle kvaliteedi pärast.
Risti kirikuõpetaja Annika Laats ei karda võitlusi, olgu nende vallandajaks kultuuriväärtused, koguduse hoole alla võetud pagulased või dogmaatilised arusaamad usust ja inimesest.
Dokumentaalfilm jälgib 2015. aasta jooksul Eestis üha populaarsemaks saanud nähtust – käsitööõllendust - ning sellega seotud tegelasi: pruulijaid, müüjaid ja erineva maailmavaatega tarbijaid.
Vabatahtlikuks päästjaks hakanud Aegviidu naiste argielu iseloomustab pidev valmisolek seista nii oma pere, laste kui ka kogukonna eest.
Alexander Prior alustab teed muusikamaailmas imelapsena oma vanemate toel ja juhatusel, kuid mõne aastaga kasvab imelapsest särav helilooja ja dirigent.
Peeter Brambati film arhitekt Toomas Reinust.
94-aastase Evald Okase kunstile pühendatud elu: meister ise valgustab oma teoste saamislugusid, jutustab eluteest ja avab loomeprintsiipide saladusi.
Jaak Kilmi ja Kiur Aarma mänguline dokumentaalfilm oma põlvkonna kujunemisloost Nõukogude Eestis, kus totalitaarne võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega ja akna unistuste maailma avas Soome televisioon.
Üheksa-aastane koolipoiss müüb suvel Tallinna tänavatel ajalehti ning tegusa ja siira väikemehe väikest äri saadab edu.
Ian Cottage noortefilm on valminud Tallinna ja Newcastle kooliõpilaste lugude põhjal. Kõrvuti professionaalsete näitlejatega mängivad filmis Tallinna Inglise kolledži, Vanalinna kooli, Shotton Hall’i ja Greenfield’i koolide õpilased.
Olukirjeldusfilm Afanassi Triškini ja tema lapselapse, filmirežissöör Liina Triškina reisist vanaisa sünnikoju Süda-Venemaal.
Andres Söödi dokumentaalfilm Narva pataljonist, mille raudvaraks olid eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni.
Muusikaline dokumentaalfilm pagulashelilooja traagikast: rahvusvahelise mainega 20. sajandi eesti sümfoonik Eduard Tubin veetis elu teise poole Rootsis paguluses, kus valmis suur osa tema heliloomingust – Eestile kirjutatud muusikast.
Reporter jälgib iseennast, ühte eesti poliitikut ja reklaamiguru ning uurib, millistele põhimõtetele tugineb tänapäeva Eesti identiteet.
Kaks pimedat meest tahavad oma saatust trotsides elada täisverelist elu ja aidata ka teisi.
Ajaloodokumentaali peategelane on Patarei vangla, unikaalne objekt nii arhitektuurilises kui ajaloolises mõttes.
Andres Söödi portreefilm vabadusvõitleja Enn Tartost.
Mininovellid Balti Jaama läheduses elavatest lastest ja täiskasvanutest.
Noor eesti keele õpetaja Piret Toomet läks 2000. aastal Siberisse Ülem-Suetuki eestlaste külla ja õpetas sealses koolis lastele eesti keelt.
Totalitarismi anatoomia, sarkastiline tagasivaade süngeimale perioodile Eesti ajaloos käesoleval sajandil.
Tallinna linnavalitsuse migratsiooniosakonna juhataja Jüri Rokko räägib mittekodanike lahkumisest.
Turukaubandusest Tallinnas, omandisuhete ümberkorraldamise vastuoludest ja tallinlaste eluolust turumajandusele ülemineku alguses.
Ajamärk aastast 1989, mis näitab, kuhu me Moskva kõikvõimsal juhtimisel majanduse ja eluga jõudnud oleme.
Nõukogude ajal ideoloogilistel ettekäänetel keelustatud film tolleaegsest olukorrast Eesti kolhoosikülas.
Vaade Eesti poliitiku ja majandustegelase Ülo Nugise tegevusele 1980ndate ärevatel lõpuaastatel, mil hakati laduma alust Eesti iseseisvuse taastamisele.
TPI linnalabori teadlased räägivad Tallinna migratsiooniprobleemist.
Eesti NSV Ülemnõukogu erakorraline istung 16. novembril 1988, kus võetakse vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon. Selle kõrval kajastatakse ka teisi olulisi sündmusi sama aasta ärevas sügises.
Viiesaja tuhandes Tallinna kodanik on Riin Õispuu.
Toivo Elme vaatemängulises muusikafilmis, mille rõhuasetus on Tartu muusikapäevadel, teeb kaasa 1980ndate eesti popmuusikute paremik.
Film vaatleb moodi kui aja märki: otsitakse moe ja aja habrast, kuid vääramatut seost.
Film elust, kus argipäev jätab noore ilma armastusest, kodusoojusest, hellusest ja mis seetõttu lõpeb enesetapuga.
Kristjan Palusalu olümpiavõit Berliinis 1936 ja matuserongkäik 23. juulil 1987 Tallinnas.
IX rahvusvaheline võrkpalliturniir Tallinnas Kalevi spordihallis.
Valgevene kirjanduse ja kunsti päevad Eestis, intervjuud poeet Rõgor Baradulini, Valgevene Kirjanike Liidu juhatuse sekretäri Viktar Kazko ja EKP KK sekretäri Rein Ristlaanega.
Spordiühingu Jõud 40. aastapäevale pühendatud temaatiline ringvaade räägib ühingu ajaloost ja siit võrsunud tuntud sportlastest.
Riikliku Akadeemilise Meeskoori 40. aastapäevale pühendatud temaatiline ringvaade.
Eesti NSV delegatsiooni pidulik ärasaatmine Balti jaamas ülemaailmsele noorsoofestivalile Moskvas.
1985. aasta üldlaulupidu
Leida Laiuse film Silvia Rannamaa noorsooromaani "Kasuema" motiividel on sotsiaalselt tundlik draama lastekodu kasvandike elust ja vanemate vastutusest oma laste saatuse eest.
Temaatiline ringvaade Eesti korv- ja võrkpalli madalast hetkeseisust ning nende spordialade varasematest hiilgeaegadest.
Eesti töörahva 1924. aasta 1. detsembri relvastatud ülestõusu (kommunistliku riigipöördekatse) meenutamine, miiting ülestõusu monumendi juures Balti jaamas.
Laulab Ivo Linna
Arhiivimaterjal Kristjan Palusalu võidust 1936. aasta Berliini olümpiamängudel, olümpiasangari 75. juubeli tähistamine.
Euroopa juunioride meistrivõistluste võitja males on Jaan Ehlvest, tema õnnitlemine Tallinnas ja Tartus.
Eesti NSV-s toimub 3. üleliiduline nõukogude muusika festival üheaegselt NSVL Heliloojate Liidu juhatuse väljasõidupleenumiga, kus arutlusel koorimuusika probleemid.
Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu 25. aastapäevale pühendatud temaatiline ringvaade.