fotod filmis
Arhitekt Raine Karp on projekteerinud kõige monumentaalsemad hooned Eestis. Enda sõnul ei kujunda ta aga linnapilti ega tee kunsti, vaid lahendab lihtsalt probleeme. See film viib rännakule Raine mõtte-, ruumi- ja loomemaailma.
Keskealise boybandi teekond maailma tippu. Hiiu kanneldega.
1944 aasta sügisel värvatakse 16-aastane Saaremaa poiss Elmar Suurpere Saksa õhutõrjesse, kust tema teekond viib Kuramaa kotist üle mere Rootsi, sealt edasi väljaantuna Nõukogude vangilaagrisse. Pool sajandit hiljem – tagasi Rootsi, kus andeks palumine toob kauaoodatud sisemise vabaduse.
Kodu on koht, mille kord jätma pidin ja elu teekond, et sinna naasta.
Mänguline dokumentaalfilm Hendrik Sal-Sallerist – mehest, kelle laulusõnu teab iga eestlane, kuid kelle tegelikku elu ja teekonda teavad vähesed.
See hellalt terav ja valus-naljakas võtmes film jälgib käputäit Eestis elavaid vähemusgrupi esindajaid, kes on leidnud oma tee, erinevalt paljudest oma kaasmaalastest, enamusgrupi südameisse.
Punkbänd Velikije Luki astub vastu Nõukogude võimule ja trotsib vintsutusi, kuni julgustavate alkoholiaurude ja õnnelike juhuste toel toob kaasa punaimpeeriumi lagunemise.
Raivo Kelomehe dokumentaalfilmi peategelaseks on Jaan “Luulur” Malin. Luuluri kunstivorm, häälutamine – mõiste, mille tõi kasutusele Ilmar Laaban – on seotud dadaismi ja sürrealismiga.
Avameelne ja siiras lugu Saaremaa poisist, kes kasvas suureks, kuid kelle loomingus elab väike unistav poiss igavesti edasi.
Liina on kaasaegne kunstnik, kes uurib marginaliseeritud naisi ja avastab, et hoolimata seisuslikest erinevustest jagab ta oma uuritavatega üllatavalt palju.
Teismeline tüdruk Surya leiab India pealinna üüratult prügimäelt fotokaamera. Kaamera avab tüdruku silmad teda ümbristevate naiste väljarääkimata lugudele.
Kolm Siberi eesti naist otsivad oma paradiisi siin ja sealpool piire.
Vaatlev dokumentaalfilm polüamooriast. Film vaatleb, kuidas omavahelised suhetepuntrad mõjutavad tegelaste psüühilist seisu ja elus hakkamasaamist.
Ühe skeene lugu läbi viie aastakümne Eestis alates 80datest ja saviratastega Võrus tehtud laudadest kuni tänapäeva noorteni, kelle jaoks terve maailm on valla.
Loodusfilm on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib.
Jaan Tootseni film jälgib president Toomas Hendrik Ilvest tema ametiaja viimasel pooleteisel aastal - paralleelselt keerulise situatsiooniga maailmapoliitikas tuleb presidendil rinda pista probleemidega eraelus.
Lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest.
Jaan Tootseni lapsepõlvekogemustest inspireeritud lühifilm Võrumaa inimestest. Valminud Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi raames.
Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Liidu koondise liikme staatus oli tipp ja sinna pääsemine iga võidusõitja unistus – oli see ju uks raudse eesriide taha.
Kodu. Sinu kodu. Sinu ruum. Sinu mälestused. Sinu asjad. Üks silmapilk ja see kõik on kadunud.
Neeme Järvi dirigendiks olemisest läbi tema viimase kolme aasta tegemiste ja kontsertide. Mõtteid dirigeerimisest täiendavad tema muusikutest lapsed koos teiste rahvusvaheliselt tunnustatud kaasteelistega.
Raimo Jõeranna film räägib andest. Kunstniku ahvatlusest oma annet pillata ja jagada, kui seda saadab aplaus, ja kohustusest annet teenida ka siis, kui see viib sind otse hukatusse. See on põiming dokumentaalsest jutustusest ja grotesksest animatsioonist. Film mehest, kes joonistas end surnuks.
Hardi Volmeri autoportreefilm tähistab värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Ühtlasi on film sissevaateks 1970-1980ndate Eesti alternatiivkultuuri aegruumi, punki nii filmis kui muusikas.
„Ühenduses AVRO rahwuswahelise maleturniiriga kirjutawad nüüd kõik maailma ajalehed turniiri wõitjast eestlasest Paul Keresest kui lootusrikkamast maletähest, ennustades teda tulewaseks maailmameistriks ja kuulsusrikkaks malekuningaks.“ Nii kirjutab ajaleht Uus Maa 1938. aastal.
Film koosneb katkistest ja ebatäielikest 3D-skannidest Kõverdama elustikust. Need jutustavad loo paigase sellisena, nagu see kunagi oli, ja mis sellest saab.
Kaalul on rohkem kui medal.
Film Evald Hermakülast. Kadunud isast.
1944. aastal tunneb tüdruk imalat laibalõhna oma kooliteel. 2022 ajalugu kordub.
72-aastasena juhatab Lydia Rahula endiselt Tallinna Poistekoori ning töötab koolis muusikaõpetajana. Lydia ei kujuta ettegi, et võiks kodus pensionipõlve pidada. Tal on energiat rohkem, kui ta kulutada jõuab, ja puhkama jääb ta enda sõnul siis, kui kirstukaas pea kohal kinni lüüakse.
Urmas E. Liivi portreefilm Eesti popmuusika ajaloo ühest parimast lauljast Marju Länikust.
Muusikaline lühifilm ansambel Robirohi unistusest esineda bluegrass-muusika legendidega kuulsatel lavadel USAs.
Süüria tüdruk koduneb Annelinna paneelmajade vahel.
Kui suurim piin on armastus, kas päästab sellest kunst või mäng? Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm kirjanik Vaino Vahingust.
Film noorest ja särtsakast Eesti paraujumise tähest Matz Topkinist, kes oskab unistada suurelt ja võtta naerulsui vastu nii edu kui ka ebaõnnestumised.
Film portreteerib populaarset heliloojat ja pianisti, Rein Rannapit. Tema panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes tihtipeale lauljate ja muusikute kannatuse proovile paneb.
Marianne Kõrveri dokumentaalfilm Olev Subbist taaslavastab tema maalide keskkonnad, intervjueerib kunstnikke ja Subbi kaasteelisi ning kasutab arhiivikaadreid, luues mitmekihilise vaate ühele kunstnikuelule ja tema loomingule.
Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeeti võrrelda tänapäeva reaalsusega.
Film Betti Alveri elust ja loomingust.
David Vseviovil on sünnipäev - päev, millest saab retk mööda aja lugusid.
Margit Mutso ajalooline biograafia kange elu-, võitlus- ja loomevaimuga 1950ndate aastate Lõuna-Eesti alevipoisist Leonhard Lapinist, kellest kujuneb Nõukogude Eesti võimsaim avangardist.
Dokumentaalfilm ühest mõjukamast eesti sürrealistist Ülo Soosterist.
Ajalooline spioonipõnevik eesti luurajast, kes avastab mõrvarlikku nõukogude topeltagenti jahtides, et Punaarmee valmistub iga hetk Eestit ründama.
Pöördeline suvi noore Salome elus, kes on karismaatilise Maria Akerblomi juhitud kinnise ususekti liige. Salome leiab end vastasseisust halastamatu Mariaga - naisega, kes on päästnud ta elu
Film portreteerib avalikkusele üht tabamatut ja kinnisema iseloomuga tippsportlast, maailma kiireimat rallisõitjat Ott Tänakut.
Portreefim vanast filmitegijast, kes vaatab tagasi kadunud ajale, filmidele, mis teda saatnud, ja kaaslastele, kelleta poleks seda kõike olnud. See on üks tahk Eesti esimese sõjajärgse põlvkonna loost ja omapärase eesti dokumentaalfilmi sünnilugu. Film elust, mälust ja kultuuri katkematusest.
Kui ühe vaatuse lõpp on teise algus.
Rein Taagepera - inimene kahe maailma vahel.
Ehk polegi maine see tee, mida pean käima, aga kuidas ma tean, kui mind allutab gravitatsioon.
See on film heliloojast, tema muusikast ning inimestest, keda see muusika sügavalt puudutab.
Film taasavab Walerian Borowczyk'i kummalise kaasuse, et mõista kuidas üks kuuekümnendate aastate mõjukamaid poola aniaamatoreid lõpetas oma karjääri säärase filmiga nagu Emmanuelle 5.