taluhoone
Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest inspireeritud saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
See on lugu armastusest ja kaduvusest. Mu lihast ja verest.
Dokumentaalfilm jälgib 2015. aasta jooksul Eestis üha populaarsemaks saanud nähtust – käsitööõllendust - ning sellega seotud tegelasi: pruulijaid, müüjaid ja erineva maailmavaatega tarbijaid.
Filmiüliõpilase Jaan Penjami stiliseeritud tragikomöödia innukast idealistist, kes püüab rahvast valgustada.
Enn Säde autorifilm portreteerib Jüri Müüri – üht olulist tegelast Eesti kultuuris, kelle filmid on osa rahvusliku filmograafia kullafondist.
Nelja erineva sotsiaalse taustaga noore inimese elu tänapäeva Eestis iseseisvuspäeva, 2003. aasta 24. veebruari künnisel.
Esimene film Vallo Kepi valgustuslikust filmitriloogiast “Uku Masingu maastikud” on pühendatud õpetlase, poeedi ja omanäolise kultuurifilosoofi Uku Masingu lapsepõlvele ja kujunemisaastatele kodukülas Raplamaal.
Mati Viiuli videojäädvustus Särgava talust.
Ülevaade elust ja inimestest Ruhnu saarel.
Kodukandipäevad Vormsil, saabunud külalised ja esinejad.
Karl Peterson valis kolhoosi astumise asemel ähvardused, trahvid, küüditamise ja vangla, sest ta tahtis elada vaba mehena vabal maal.
NSV Liidu ehituskomitee tellimusel valminud dokumentaalfilm tutvustab Eesti rahvuskivi - paekivi.
Eesti jõulukombestik, vana-aastaõhtu tubased mängud ja aastaalguse tegemised.
Mats Traadi romaani põhjal valminud ajaloolises mängufilmis on kuus "tantsu" kuues ajas - Eesti talu lugu 20. sajandi algusest nõukogude kaasajani.
Film tänapäeva eesti küla arhitektuurist.
Kirurgid professor Albert Kliiman ja dotsent Jüri Samarütel südameoperatsioonil ja haigete juures.
Suurtükiväe erukindralmajor Karl Aru tähistab oma 80. sünnipäeva pidulik-ametliku vastuvõtuga ning tutvustab koduküla radu.
Mark Soosaare uuenduslik, lavastuslikku ainest dokumentaalsega põimiv, suurepärase operaatoritööga autorifilm 1905. aasta revolutsioonidraamast Vigalas keskendub edumeelse taluniku ja rahvavalgustaja Bernhard Laipmanni traagilisele saatusele, mis legendina elab edasi rahvasuus.
Viljandi rajooni põllumajanduskoondise esimene tegevusaasta.
Peep Puksi dokumentaalfilm eesti kirjanduse klassikust Anton Hansen Tammsaarest.
Hüljatud laste kurb saatus.
Lennart Meri jätkab oma autorifilmis soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ja kultuurisuhte tõlgendamist.
Virve Aruoja lavastatud komöödia Erni Krusteni jutustuse “Vastsündinu” põhjal räägib sooja huumoriga sellest, kuidas vastsündinu tõrjub tagaplaanile seni majas esimest viiulit mänginud vanaisa.
Peeter Toominga film eesti orelitest, orelimeistritest ja oreliehituse ajaloost Eestis 18. sajandist tänapäevani.
Film valmis 1973. aasta maikuus Mihkli-Jaani talus Läänemaal. Osalevad autori isa Johann Soosaar ja tütar Kadriann Soosaar.
Mõtisklus uue põlvkonna põllumeeste töö ja kodu suhetest maal.
Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.
Lennart Meri režissööridebüüt jäädvustab sõnas, pildis ja muusikas soomeugri ja samojeedi rahvaste traditsioonilist kultuuri, mille keskseks motiiviks on müütiline veelind.
NSVL kesktelevisiooni tellimusel valminud kontsertfilm eesti folkloori tutvustamiseks.
Ülevaade Mustjala pulmapeost ja pulmakommetest.
Veljo Käsperi lavastatud isikudraama Aadu Hindi romaanisarja “Tuuline rand” III osa alusel kulgeb Esimese maailmasõja ja Vene revolutsiooni ajal, mil löövad kõikuma nii ühiskonna kui inimeste väärtushinnangud.
Ülevaatefilm Kihnu saarest.
Carl Robert Jakobsoni mälestuspäev Kurgjal.
Kaks meest kõnnivad taluhoone juures.