siseheitlused
Elina Ojasaare tantsufilm süüvib sügavalt olulisse ja laialdaselt arutletavasse ühiskondlikku küsimusse: naiste kogemusse, kui neid tajutakse, hinnatakse ja objektiveeritakse meeste pilgu läbi. Film uurib varjatud pingete ja igapäevaste survekihtide olemust, millega naised kokku puutuvad. Film toimib peeglina, mis kajastab neid väljakutseid ja püsivaid jälgi, mida need kogemused jätavad naiste kehadele ja meeltele.
Dokumentaalfilm rahvusvaheliselt tunnustatud saksofonistist ja heliloojast Maria Faustist.
Teresa Juksaare film „Kuningas“ põhineb Mehis Heinsaare samanimelisel novellil ning räägib rahu otsimisest ja leidmisest. Film on maagiline rännak realistliku maailma ja mõttemaailma vahel.
Poisi, hobuse ja linnu vaheline seos juhatab teed majesteetlikuks sõiduks.
Otsides oma kohta maailmas, võtab 21-aastane Alissija ette hullumeelse inimeksperimendi.
Unistused on nagu umbrohi, mis hoolimata niitmisest edasi eksisteerivad.
See on film heliloojast, tema muusikast ning inimestest, keda see muusika sügavalt puudutab.
Film on sügav ja sume nagu suveöö, see on füüsiline kulg ja vaimne rännak, mille sihtmärgiks ei ole vaid geograafiline punkt maakaardil.
Luigega kohtumine on sisekaemuslik kogemus, samaväärne silmitsi seismisega Islandi looduse, tema võimsate mägede, vesiste rohuväljade ja suure tuulega. 9-aastase tüdruku Sól’i jaoks pole see vaba valik, sest pere pagendab ta metsiku ja üksildase looduse keskele ühe varguse pärast.
Inimene plaanib, Jumal naerab.
Veiko Õunpuu draamas unistab algaja kirjanik romantilisest vabadusest, mis on paraku näiline – kusagil on alati tara ja inimene toimetab piiratud territooriumil nagu vabalt peetav kana.
IIlmar Raagi mängufilm ebatavalisest armastusloost külakolkas.
Kunstnik Jaan Paavle viimase eluaasta igapäevatöö ja looming, tema elulised tõekspidamised ja vastuolud ühiskonnaga.
Meediaüliõpilase Gerli Nõmme bakalaureusetöö noorest tantsijannast, kes oma karjääri tipphetkel saab teada, et on lapseootel.
Filmiüliõpilasest režissööri ja stsenaristi Vallo Toomla lühimängufilm käsitleb iroonilises võtmes eksistentsiaalseid küsimusi. Keegi pole patuta, igaühes on veidi vanakuradit.
Peeter Brambati film arhitekt Toomas Reinust.
Meediaüliõpilase Robi Uppini lühimängufilm räägib mehest, keda piinab südametunnistus ning kahtlus oma tegude õigsuses. Samas hoiavad need teda tagasi vaid korraks.
Meediaüliõpilase Aleksandr Radzinsky režissööritöö BFM III kursuse aines "Directing Fiction". Julma ametit pidava pereisa sisekonflikt muutub talumatuks.
Meediaüliõpilase Darja Kornienko lühifilm sellest, kui raske on leida erilist sõpra.
Paradoksidega mängiv ja abielusuhetele mõtlema sundiv lühifilm noorelt, dokumentalistikat õppinud Raimo Jõerannalt.
Elmo Nüganeni debüütfilm Albert Kivikase samanimelise romaani põhjal on patriootiline sõjadraama koolipoistest Vabadussõjas. Noorte vabatahtlike võitlusteega täis ohte, katsumusi, kaotusvalu ja võidujoovastust põimub noore armastuse lugu.
Mikk Mikiveri ekraniseering Henrik Ibseni näidendist "Rahva vaenlane" (1882) on lugu arstist, kes pakub kaaskodanikele magusa vale asemel kibedat tõtt ja langeb selle eest üldise viha alla.
Mikk Mikiveri ekraniseering Henrik Ibseni näidendist "Rahva vaenlane" (1882) on lugu arstist, kes pakub kaaskodanikele magusa vale asemel kibedat tõtt ja langeb selle eest üldise viha alla.
Peeter Urbla muusikalises mängufilmis kõlavad 1970-80ndate popstaaride hitid. Esinevad Magnetic Band ja Gunnar Graps, Muusik Seif ja Tõnis Mägi, Ruja ja Urmas Alender, Rock Hotel ja Ivo Linna, Kontor ja Heino Seljamaa, Doktor Friedrich ja Joel Steinfeldt, Kuldne Trio ja Anne Veski, Vladimir Sapožnin, diskogrupp Eurütmia Tiina Eltsi juhendamisel. Peaosas Els Himma.
Mark Soosaare uuenduslik, lavastuslikku ainest dokumentaalsega põimiv, suurepärase operaatoritööga autorifilm 1905. aasta revolutsioonidraamast Vigalas keskendub edumeelse taluniku ja rahvavalgustaja Bernhard Laipmanni traagilisele saatusele, mis legendina elab edasi rahvasuus.
Leida Laiuse draama A. H. Tammsaare samanimelise romaani ainetel on tammsaarelikult mitmekihiline lugu talust, mis vajab peremeest, ja armastusest, mis jääb lootusetult hiljaks.
Jaan Toominga telemängufilmis asub ümbritsevaga lepitamatusse konflikti sattunud peategelane tõeotsingutele mineviku ja oleviku piiril. ja oleviku piiril.
Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.
Jüri Müüri sõjadraama, lavastatud Paul Kuusbergi romaani "Enn Kalmu kaks mina" ainetel, on esimene ja seni ainus eesti mängufilm, mis kujutab Eesti Laskurkorpuse võitlusteed Teises maailmasõjas alates formeerimisest Uuralites ja lahingutest Velikije Luki all kuni heitlusteni Emajõel ja Tehumardi öölahingus. Oma aja kohta julges linateoses, mis pole siiski vaba propagandistlikkusest, jõudsid esmakordselt Eesti filmi mahukad lahingustseenid kõrvuti sõjaaegse filmikroonikaga. Eino Tambergi “Laul kaugest kodust” Ralf Parve sõnadele on sõdurilauluna populaarne tänaseni.
Grigori Kromanovi esimene iseseisev mängufilm põhineb Paul Kuusbergi romaanil "Andres Lapeteuse juhtum” ja režissööri enda sõnul räägib inimese vastutusest, südametunnistusest ja iseendaks jäämisest ka kõige keerukamates oludes.
Jüri Müüri debüütfilm vaatleb ühe rannaküla mehi olukorras, kus nad peavad valima omade ja võõraste vahel.