elurõõm
Võimas teekond Indoneesia Sumba saare südamesse, kus sajanditevanuste traditsioonidega silmitsi seistes päästab kohalik aktivist 8-aastase lapse orjuse kütkest.
Film annab hoogsa sissevaate Kadriorus tegutseva eakate päevakeskuse igapäevaellu.
Lugu kassist, kes otsib kohta, mida saaks nimetada koduks.
Meie Küla Eitede joonistuste looja Ave Nahkur ostustas teha elus kannapöörde ning koos oma perega Kanaaridel paiknevasse La Gomera saare mägikülla elama kolida. Dokumentaalfilm uurib kui keeruline oli kodumaal sisse tallatud radade maha jätmine ja kas tehtud otsus oli õige?
Ema ja tütar, kelle suhteid on varjutanud valusad üleelamised, lähevad koos Taimaale kloostrisse. Kas 26 päeva täielikus vaikuses mediteerimist aitab neil minevikuga rahu teha?
Tõde ja õigus on suhtelised mõisted ning olenevalt vaatepunktist võib kõigil õigus olla.
Meediaüliõpilase Karl Jakob Jürna lühidokumentaalis räägib tekstiilikunstnik Sigrid Huik oma elust ja loomingust.
Muusikadokumentaal "kuldsetest kuuekümnendatest" Eesti NSVs, mil noort põlvkonda haaras raudsest eesriidest läbi imbunud rokkmuusika ja vabaduse vaim.
Portree tänavamuusikust Nadeždast, üheksa lapse emast, kelle laulud on tulvil armastust.
Kaks vanameistrit, kunstnik Evald Okas ja fotograaf Kalju Suur jäädvustamas alasti naise ilu.
Filmiüliõpilaste grupitööna valminud lühimängufilm on lugu aja jalus kohmitsevast veidrast vananevast luuletajast.
Portree kunstnik Jüri Ojaverist, kelle loomevaldkonnaks on kolmemõõtmelise kunsti kõrval ka video- ja tegevuskunst.
Luuletaja ja akvarellist Kai-Mai Olbri lahkab oma komplitseeritud ja mitmekülgset loojanatuuri.
Dorian Supin kohtab otsingutel tantsumaailmas eakate inimeste elujanu, harrastustantsijate pühendumist ja proffide viimistletud sooritust – tants vallandab inimestes ürgse loovjõu.
Portreefilm legendaarsest fotokunstnikust, raamatu- ja ajakirjakujundajast Jaan Klõšeikost.
Kahe noore neiu viimane koolikevad on justkui taeva ja maa vahel olek – otsapidi veel muretus lapsepõlves, oodatakse neilt juba täiskasvanulikku vastutustunnet, tõsidust.
Vaimupuuedega noored mängivad psühhodraama ringis läbi olnud ja olematuid elusündmusi.
Üks päev Obinitsa koolitüdruku Miina elust: argipäev metsanurgas asuvas kodutalus, koolitundides ja peoõhtul.
Eestis skulptuuriõpingutega alustanud, kuid sõjakeerises võõrsile elama asunud eesti skulptor Maire Männiku põhilooming sündis Pariisis.
Lugu 19-aastasest Kerstinist, kes tuli Tallinnasse õnne otsima ja oma keha müüma.
Rahvalik komöödia lõpetab Arvo Kruusemendi Lutsu-triloogia, millest "Kevade" valmis 1969. ja "Suvi" 1976. aastal. "Sügises" jälgitakse Paunvere rätsepmeistri Jorh Adniel Kiire sekeldusi pere loomisel ja talu ostmisel.
Lühifilm jalgrattasõidust kui tervisespordist.
Portreepala baleriinist ja ballettmeistrist Anna Ekstonist.
Valli Lember-Bogatkina suusatamas ja oma ateljees töötamas.
Lavakunstikateedri XI lend rännakul 1982. aasta suvel.
Isetegemisrõõmust ärksa vaimu ja pikkade kultuurielu traditsioonidega Iisakus, alevis Alutaguse metsade taga.
Peamiselt täiskasvanud vaatajale mõeldud film kõrvutab lapse ja täiskasvanu maailma.
Portreefilm Valga rajooni Puka piirkonna maakinomehaanikust Jaan Vihmast.
Lugu rannapoistest ja nende heast juhendajast onu Eerost
Peeter Tooming põimib rahvatantsujuhi, kandlemeistri ja baleriini kolmikportrees kokku inimese lõputu loomevajaduse, unistused ja nende täitumised.
Veljo Käsperi lavastatud draama neiust, kellele tema elu päästnud arstiga kohtudes avaneb uus vaade elule, surmale ja armastusele.
Polaaruurija Ivan Papanini 80. sünniaastapäeva puhul näidatakse vanu kaadreid Eesti Kultuurfilmi kroonikast "Vene Põhjanaba ekspeditsioon Tallinnas", mis on üles võetud aastal 1938.
Mati Põldre muusikafilm Kabalevski ooperi „Colas Breugnon“ ainetel, peaosas Georg Ots.
Leida Laiuse film Veera Saare samanimelise romaani põhjal kõneleb noore naise valikutest tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel.
Arvo Kruusemendi esimene iseseisev film Oskar Lutsu samanimelise jutustuse ainetel toob vaataja ette juhtumised ühes Eesti kihelkonnakoolis ühe õppeaasta jooksul 19. sajandi lõpul. Lüüriline, lustakas ja helge noorpõlvelugu on valitud läbi aegade parimaks eesti mängufilmiks.
Leida Laiuse draama August Kitzbergi samanimelise näidendi alusel räägib armastusest, mis pärisorjusaegses külas põrkub ebausu, armukadeduse ja orjameelsusega.
Veljo Käsperi lavastatud draama Lilli Prometi samanimelise novelli järgi. Lüüriline ja visuaalselt nauditav armastuslugu käsitleb inimese üksildust ja suhteid religiooniga. Meespeaosas leedu filmistaar Juozas Budraitis.
Režissöör Veljo Käsperi esimene täispikk mängufilm näitab noore astronoomi esimesi teadustöö kogemusi. Suur osa võtetest on tehtud vastrajatud Tõravere observatooriumis.
Leida Laiuse esimene täispikk mängufilm, E. Vilde samanimelise romaani ekraniseering, vaatleb mehe ja naise kõlbelisi valikuid 19. sajandi lõpu Eesti külaelu taustal.