Otsingutulemused

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Groteskne ja tragikoomiline lugu nõukogude patoloogist Aleksei Abrikossovist, kes lahkas 1924. aastal Lenini surnukeha ja viis läbi selle esialgse palsameerimise. Sellest ajast peale on Abrikossovi ja tema assistendi Saša elu olnud seotud Vladimir Iljitši keha hooldamisega. On aasta 1936, Stalini öiste repressioonide ajajärk. Keegi ei maga, toimuvad arreteerimised ja mahalaskmised. Keegi ei ole NKVD eest kaitstud, eriti nõukogude eliit. Aga just maipühade eel on Lenini sarkofaagi sattunud kärbes. Enne suure juhi Stalini visiiti peavad Abrikossov ja tema õpilane Saša leidma lahenduse. Algab fataalne võidujooks elu ja surma peale.

Üheks nõukogudeaegseks pärandiks on radioaktiivne reostus, NSV Liidu koloniaalpoliitika markantne näide tahtmatusest tegutseda keskkonnasäästlikult. Suuremad radioaktiivsed reostuskolded olid Sillamäe uraanirikastusvabrik, Saku radioaktiivsete jäätmete matmispaik, Valga lähedal asunud tuumarakettide maa-alune stardikompleks ja Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus. Kõigi nõukogude tuumaobjektide puhul on probleemiks täpsemate plaanide puudumine, info hankimine Venemaalt on seotud aga tohutute raskustega.

Kunstiteadlane Villem Raam esitab kompaktse ülevaate muistsete eestlaste asustuse kujunemisest praeguse Tallinna kohale. Tutvustatakse perioodi, mil algselt sadama kaitseks ehitatud puulinnusest kasvas välja võimas kivilinnus ja selle ümber käsitööliste ja kaupmeeste linnaosa. Üksikasjalikumat kirjeldamist leiavad toonase linna olulisemad ja suursugusemad ehitised.

Laine Nõu peab kaheksandat sünnipäeva Gröna gatanil. Väikesed sünnipäevalised mängimas ja peolauas. Kingituseks kaunis hobune. Nõud lastega Skoklosteris Mälareni järve ääres. Lossi vaated, Skoklosteri kiriku vaated, lapsed järve kaldal. Laine ja Heino Nõu õpivad ratsutamist Vaksala ratsakoolis. Laine ratsutab. Heino sõidab jalgrattaga. Juulis minnakse Enköpingi linna vaatama. Linnavaated, pargid ja alleed, viikingiaja pildikivi, purskkaevud, Enköpingi Rootsi kirik.

Stsenarist Lennart Meri, operaator Andres Söödi ja režissöör Ülo Tambeki koostöös sündinud omapärane „linnasümfoonia“, eksperimentaalne vaatefilm Tallinna vanalinnast. Kaamera vaatevälja jääb linnamüür, Oleviste kirik, Pühavaimu kirik, Raekoda. Kuid suurema osa filmist moodustavad kaadrid vanalinna perifeeriast: veel varemeis Paks Margareeta, hüljatud Katariina käik, tühi Laboratooriumi tänav ja dominiiklaste kloostri rohtukasvanud õu. Anti Marguste muusika lisab pildile salapära.

Film on mõeldud tutvustamaks Tallinna kui kaasaegset, kasvavat ning arenevat Nõukogude Eesti pealinna ja samas kui ainulaadseid väärtusi sisaldavat keskaegset vanalinna.