Otsingutulemused

Nii noorte inimeste kui riigi küpsemisel on tuntavaid sarnasusi, mida filmi tegijad otsivadki. Peategelasteks on ETV tütarlastekoori koorilauljad, kes alustasid mudilastena kooslaulmist riigis, mis oli laulu toel saavutamas iseseisvust. Film dokumenteerib ajavahemikku 1990—2004, alates laulvast revolutsioonist ja Eesti taasiseseisvumisest kuni astumiseni Euroopa Liitu. Jälgitakse tüdrukute kasvamist läbi muutusterohke aja. Filmi lõpuks on tüdrukud täiskasvanud ja Eesti riik võrdne võrdsete seas. Võtted toimusid 2002. aasta veebruarist 2003. aasta veebruarini. Kasutatud on Eesti Televisiooni arhiivimaterjale.

Väliseestlaste laulupäeva embleem. Sisehalli kantakse kõrvuti Rootsi ja Eesti lipp, sisenevad korraldajad ja osalejad - mudilaskoor, naiskoorid, segakoor, meeskoorid ja rahvatantsijad. Sõna võtab laulupäeva toimkonna esimees Jaan Allas, kes meenutab, et esimene eesti laulupäeva Rootsis peeti just Norrköpingis 1947. Koore juhatavad Harry Truus ja Eero Tarjus. Kõneleb sihtasutuse Eesti Lauljaskond Rootsis esimees Johannes Kant. Naiskoor esineb Harry Truusi juhatamisel. Laulavad mudilased, neid juhatab Erna Klemmer. Esinevad rahvatantsijad: Norrköpingi noorte tantsutrupp, Kassari rahvatantsijad Stockholmist. Laulab ühendatud meeskoor, keda juhatavad Lembit Leetma ja Eero Tarjus. Segakoori juhatavad Hilma Nerep-Mossin ja Johannes Äro. Tänatakse dirigente. Norrköpingi Matteuse kirik. Park õitsevate sirelite ja kastanitega ...