Otsingutulemused

Kadriorgu läbi kolme sajandi kujutavatest piltidest ehitatud fragmentaarium toetub neljale Peeter I aegsele barokkahjule, mis on üle elanud kõik aegade jooksul lossis toimunud muudatused ja ümberehitused. Ahjukahlite sinimaalingute motiivid ühendavad mõtteliselt joonistusi ja maale, postkaarte ja fotosid, filme ja teatrietendusi, telesaateid ja muusikavideoid. Möödunud aegade pilte seovad 2008. aasta talvel ja kevadel filmitud kaadrid.

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Pea 300 aasta jooksul on loss üle elanud mitmeid ümberehitusi, remonte ja tulekahjusid. 1991-2000 restaureeriti loss võimalikult algsel kujul. Nüüd on Kadrioru loss nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Filmi autor, kunagine Moskva saatkonna majandusülem Aleksander Lellep oli ärisuhetes Konstantin Pätsiga, mistõttu sai vabalt Kadrioru lossis ja Oru residentsis filmida. Presidenti puudutava kroonika viiendas palas on filmitud presidendi kantselei töötajaid administratiivhoones aastal 1939. Mees- ja naistöötaja tööruumis, naine helistab telefoniga, mees toimetab paberitega. Minnakse teise tööruumi, kus mees paneb raadio mängima, naine aga võtab lauasahtlist foto ja näitab mehele. Lisaks lühilõik noorseppadest, kaks poissi ja kaks tüdrukut, kes tulevad alla presidendi kantseleihoone sisetrepist. Lühilõik veoautost maanteel.