Otsingutulemused

Looduse lõputus ringkäigus on kõigil oma ülesanne - taimedel, seentel, putukatel ja loomadel... Nad leiavad alati oma tasakaalu, rütmi ja kooskõla. Seitsme aasta jooksul filmilindile üles võetud film viib meid Eesti kodudesse, kus elatakse eemal maailma kaosest, looduse poolt etteantud rütmis. Aga inimliku loovuse südames on alati peidus üks pisike vastuhakk, mis ei taha järgida seda, mis on meile ette kirjutatud. DokumentaalfIlm loob vaatajale ruumi, kus on hea mõelda ja tunda, mida annab inimesele kontakt loodusega ja mis võiks juhtuda, kui see kaob.

Eesti naiste motospordi täht Keity Meier on unistanud MMile minekust aastaid. Puuduvate finantside leidmiseks korraldavad Keity ja tema elukaaslane Kristel ülikeerulise ja eluohtliku triki, et Keityle nähtavust luua. Jagades elu garaažide ja mikrobussi vahet, millesse on pakitud ka Keity tsikkel, teevad need kaks naist kõik, et Keity saaks treenida ja võistelda. Usk, armastus ja eneseületus on nende Põhjanael.

Torgu meesansambel on Sõrve poolsaare peal viimane kooskäiv punt, kelle ridasid aga aeg halastamatult hõrendab: viimaste aastatega on maetud neli laulukaaslast. Kolmteist aastat tagasi loodud kaheksaliikmelisest ansamblist on alles kolm vaprat vanahärrat – Peeter, Leo ja Endel, kes ei taha elule alla vanduda. Aga kuidas laulda kolmekesi neljahäälset meestelaulu? Lahkunud juhendaja asemel on prooviruumis hääletult seisev akordion, vajalikku pillisaatjat saare pealt ei leia. Ei ole muud, kui tuleb hakata ette valmistama ansambli lõppakordi. Mehed otsustavad korraldada oma viimase kontserdi.

Film loomingust, loominguprotsessist ja selle olemusest ning tähendusest loojale. Oma mõtteid jagavad tuntud kultuuriinimesed Jaan Kaplinski, Urmas Sisask, Doris Kareva, Andres Mustonen, Maria Klenskaja, Mati Unt, Paul-Eerik Rummo ja Fred Jüssi. Filmi autor Dorian Supin

Garcia Lorca luulest inspireeritud Kuldar Singi "Ratsaniku laul" kätkeb kättesaamatute pürgimuste mõtet, liikumistungi ja lõputut minekut. Koreograaf Mai Murdmaa. Esinevad Leili Tammel, Heiki Mätlik, Sigrid Orusaar, Aare Pehka, Andres Narma ja RAT Estonia balletirühm

1989. aasta suvel osales õppelaev Krusenstern kuulsal Cutty Sarki regatil Läänemerel. Filmis pole pelgalt jäädvustatud üks merereis ja sadamalinnad, vaid ka autori mõtterännak vabadusest.

Filmi aluseks on osa Veljo Tormise koorilaule tsüklist "Eesti kalendrilaulud": "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Kiigelaulud", "Jaanilaulud". Kaamera abil on püütud vaadata maailma panteistlikku pilguga, lähtuda tavandite ürgjõulisest loomusest ja meeleolust, kus rahvapärimuste hõng on kohati väga tugev. Algusteksti loeb Ants Lauter.

Vana valss on läbi teinud kõik aja proovid, ta on tuttav nii noortele kui vanadele. Muusikafilmi juhtmotiiviks on valss "Lainetel", mis filmi käigus pidevalt varieerub olenendes vanataadi ja väikemehe meenutustest puhkpillimuusika taustal. Puhpillilood Enn Valgu ansambli Trubad ja Tuurid esituses.

Iga eestlane teab laule „Õrn ööbik“, „Mats alati on tubli mees“, „Mu meelen kuldne kodukotus“. Aga kelle poolt need rahvalikud laulud kirja pandi? Lembit Lauri vestleb Olga Wulffiga ja Boris Lehtlaane esituses kõlavad omaaegsed populaarsed viisid vabaõhukontserdil.

Meri – võimas looduse jõud ja rikkus, mida inimene läbi aegade ületada ning alistada on püüdnud. Suhtudes austuse ja armastusega mere vastu, kingib meri meile küllusliku toidulaua, meeleolukad rannamõnud ja kaunid elamused päikeseloojangutega peale selle. Teksti loeb Tõnu Aav.