Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (7)

Risttuules

2014 | Täispikk mängufilm, Mängufilmid | Režissöör: Martti Helde

Martti Helde mängufilm 1941. aasta juuniküüditamisest, mis viis kodudest Siberisse tuhanded eestlased, kes olid sattunud võõra võimu risttuultesse.

1940. aastate algul oli Tartu ülikooli filosoofiatudeng Erna õnnelikus abielus väikese tütre ema. 27-aastase naise perekond küüditati koos tuhandete eestlastega Siberisse ühel 1941. aasta juuniööl. Tema mees saadeti vangilaagrisse, Erna koos tütrega lähetati Siberi asustamata aladele. Ajaloolise mängufilmi aluseks on Erna päevikumärkmed, aga ka küüditamisest rääkivad kirjad, mälestused, arhiivimaterjalid, joonistused, fotod ja intervjuud. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aegumatu

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Paragrahv 58/4

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Pinchas Schatz

Eestis tegutsenud juudiorganisatsiooni eestvedaja Pinchas Katzi saatusest. Filmi autor püüab koos emaga leida oma vanaisa jälgi Eestist ja Venemaalt.

Eestis elanud Pinchas Katzist kujunes 1930-ndail aastail üks siinseid tulisemaid iseseisva Palestiina juudi riigi loomise pooldajaid. 1941 mõisteti ta surma, süüdistatuna terrorismis ja hukati 16. novembril 1942 Venemaal. Katzi lugu uurivad tema tütar Margalith ja tütrepoeg Pinchas Schatz, külastades kunagist Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi Tallinnas, pagendusaasate kodu Malmõžis, vanglaid Pärnus ja Kirovis.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Isake Dracula Eesti variant

1993 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Totalitarismi anatoomia, sarkastiline tagasivaade süngeimale perioodile Eesti ajaloos käesoleval sajandil.

Okupeeritud Eesti. Stalin ja tema aeg, mil luuletajad kirjutasid Stalinile oode ja poeeme, metsavennad aga laulsid: "... ja Stalin tappa on meie püüd". Tribüünidelt pöörduti Stalini kui "eesti rahva suure sõbra" poole, rahva enamiku jaoks aga kehastas Stalini nimi Eestit tabanud vägivalda ja valet, mis ei jätnud puutumata ühtki eluvaldkonda, tungides vampiirina iga inimese ellu. Film lõhub müüdi eesti rahva ühtsest vastupanust võõrale võimule ning hoiatab olnu kordumise võimalikkuse eest.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Diplomaadi saatus

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peep Puks

Riigimehe ja diplomaadi, Karl Friedrich Akeli elu lõppvaatusest kõnelevad tema tütred Asta Treude Tallinnas ja Lia von Sydow ning tütretütar Lii Heribertson Stockholmis.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ka Siber on olnud mu kodumaa

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Märt Müür

Märt Müüri film oma perekonnast, küüditamisest ja kohtumistest saatusekaaslastega.

Filmi autor tugineb põhiliselt oma isiklikule eluteele ja kogemustele, emotsioonidele ja mälestuspiltidele. Temaga koos on ekraanil lähisugulased ja saatusekaaslased Siberi-aegadest. Matsimärdi talu õuel meenutatakse eluolukordi võõral maal. Tänastele arusaamadele toetudes püüab Märt Müür luua tuhandete traagilise saatusega Eestist Siberisse küüditatute koondportreed.
Peida sünopsis Ava sünopsis

Otsingutulemused

Risttuules

Aegumatu

Ajapikku unustatakse meie nimi

Paragrahv 58/4

Isake Dracula Eesti variant

Diplomaadi saatus

Ka Siber on olnud mu kodumaa