Otsingutulemused

Liivo Niglase liigutav lugu hääbuvast rahvast ja keelest. Veel kolmesaja aasta eest asustasid itelmeenid jõeorge Kamtšatka poolsaarel. 20. sajandi alguseks olid itelmeenid epideemiate ja koloniaalpoliitika tõttu armutult vähenenud, oma keelt räägiti vaid üksikutes külades. Täna peavad end itelmeeniks umbes 1400 inimest. Itelmeenide peamine elatusallikas on kalapüük ja karusloomade küttimine. 20. sajandi keskpaigani jahiti soobleid võrguga. Kaks itelmeeni kütti võtavad ette pika reisi läbi kunagiste itelmeeni asualade, et taaselustada iidne jahipidamisviis. Teekonnal ootavad ees karm loodus, itelmeenide ajalugu, mälestused, nostalgia, taandumine ja lootus.

Film ühe põlisrahva saatusest. Administratiivse reformiga moodustati Nõukogude Liidus 1924. aastal Burjaat-Mongoolias evengide rahvuslik territoriaalne piirkond. Tõeline pealetung evengide ajaloolisele asualale hakkas aga Tunguusi kivisöebasseini avastamise ja evitamisega kolmekümnendatel aastatel ja kulmineerus Baikal-Amuuri magistraalraudtee rajamisega 1970-80-ndatel. Asjaolust, et trass hävitab selle piirkonna põlisasukate aastatuhandete vanuse elukeskkonna, vaikiti.

Siberi väikerahvas ketid (vanema nimetusega Jenissei ostjakid) on 1980ndatel väikesearvuline (umbes 1000 inimest) rahvakild Siberis Krasnojarski krais Jenissei keskjooksul, kelle kohta on teada, et nad asustasid neid alasid juba paleosoikumi perioodil. Ligi pooled neist on nõukogude ajal asunud elama Kellogi külataolistesse asumitesse ja nende suhe rahvuslike juurtega (looduslik eluviis, kalastus, loodususk, šamanism) on katkemas.