Otsingutulemused

Liivo Niglase liigutav lugu hääbuvast rahvast ja keelest. Veel kolmesaja aasta eest asustasid itelmeenid jõeorge Kamtšatka poolsaarel. 20. sajandi alguseks olid itelmeenid epideemiate ja koloniaalpoliitika tõttu armutult vähenenud, oma keelt räägiti vaid üksikutes külades. Täna peavad end itelmeeniks umbes 1400 inimest. Itelmeenide peamine elatusallikas on kalapüük ja karusloomade küttimine. 20. sajandi keskpaigani jahiti soobleid võrguga. Kaks itelmeeni kütti võtavad ette pika reisi läbi kunagiste itelmeeni asualade, et taaselustada iidne jahipidamisviis. Teekonnal ootavad ees karm loodus, itelmeenide ajalugu, mälestused, nostalgia, taandumine ja lootus.

Leena jõgi, mis voolab risti läbi Venemaa, on tõeline elu allikas kõigile, kes elavad jõe kallastel. Keskjooksul on Leena kohati kuni 30 km laiune, enne suubumist Põhja-Jäämerre aga hargneb 150 km läbimõõduga deltaks. Kuid see hiiglane algab nagu iga teine jõgi nirena Baikali aheliku veerult. Esimesed kilomeetrid voolab jõgi läbi inimasustuseta taiga, mida peetakse pruunkaru kuningriigiks. Siia Siberi mändide vahele tegid ekspeditsiooni filmimehed Vassili Sarana ja Riho Västrik, kes varem on Venemaa avarusi ühiselt uurinud dokumentaalfilmides “Middendorffi jälgedes” ja “Muskusveise tagasitulek”.

Lääne-Siberis elab ühiskonnategelane ja kirjanik, neenets Juri Vella, kes vastukaaluks pealetungivale tsivilisatsioonile on loonud oma maailma. Kümme aastat tagasi läks ta külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks, rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuse majapidamise, kuhu kolis elama ka tema vanim tütar perega. Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta talvelaagrisse rajanud ka kooli, kus viiele lapsele jagavad tarkust kaks õpetajannat.

Ussuurimaa taigas käisid bioloogiadoktor Harald Habermani juhtimisel noored Eesti NSV teadlased ja looduseuurijad, sealhulgas kaheksa bioloogiakandidaati, üks oreparaator, filmioperaator ja karikaturist. Teaduslikuks otstarbeks koguti mitmeid haruldasi näiteid kohalikust taime- ja loomariigist, lõbusaid momente reisiseltskonna elust jäädvustas kunstnik Edgar Valter.