Otsingutulemused

1980. aastal valminud Tallinna Linnahalli ajalugu on väga värvikas. Alates ehitustööde algusest 1977. aastal kuni tänaseni on see kompleks näinud vastuolulisi aegu. Loodud nõukogude aja au ja hiilguse demonstreerimiseks, iseseisvumisajal poliitiliste ning erakondlike ürituste sündmuspaigana, aga ka erinevate kultuuride kohtumispaigana on see ehitis unikaalne. Film rändab ajas, luues paralleele mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, alates planeerimisest kuni renoveerimise lähteülesande valmimiseni 2017. aasta jaanuaris.

Kadriorgu läbi kolme sajandi kujutavatest piltidest ehitatud fragmentaarium toetub neljale Peeter I aegsele barokkahjule, mis on üle elanud kõik aegade jooksul lossis toimunud muudatused ja ümberehitused. Ahjukahlite sinimaalingute motiivid ühendavad mõtteliselt joonistusi ja maale, postkaarte ja fotosid, filme ja teatrietendusi, telesaateid ja muusikavideoid. Möödunud aegade pilte seovad 2008. aasta talvel ja kevadel filmitud kaadrid.

"Laulvaks revolutsiooniks" kutsuma hakatud sündmusterida kulmineerub 11. septembril 1988 üritusega Eestimaa laul, millest võtab osa veerand miljonit inimest ja kus avalikult nõutakse Eesti iseseisvuse taastamist. Rahvarinde, karskusühingu, Eesti Raadio ja Kodamu korraldatud suurüritusel peavad kõnesid rahva juhid ja erinevate liikumiste eestvedajad, näitlejad loevad eesti luulet, isamaalisi laule laulavad ansamblid ja koorid, kõike saadab rahva tuline kaasaelamine ja poolehoid.

Eestimaa kevad-suvi 1988 oli kordumatu kõigile ja igaühele eraldi. Alo Mattiisenile tõi laulva revolutsiooni aeg tuhandete poolehoiu, lisaks veel kõrgkooli diplomi ja volikirja õpetajatelt-kolleegidelt tulevaseks loominguks.

Valikkava Tartu IX levimuusikapäevadelt. Esinevad Gunnar Grapsi Grupp, VSP Projekt, Seitsmes Meel ja Ultima Thule. Režissöör Peeter Brambat, toimetaja Heidi Pruuli.