Otsingutulemused

Kuidas elavad setud ühiseuroopa idapiiril, mis jagab tinglikult kaheks ortodokse ida ja katolik-luterliku lääne, lõigates samas traataia ja kontrollpunktidega pooleks rahva põlise maa, kus aastasadade jooksul on setud elanud. Setud said ametlikult rahvaks alles 19. sajandi keskpaiku. Setudel pole kirjakeelt, rahva ajalugu kannab suuline mälu. Kas ka niisugusel mälul on oma piir? Kui kaua tahavad mäletada setude praegused lapsed ja tulevased põlved? Piir, millest jutustab film, ei ole ainult geopoliitiline jõujoon. Seda vaadeldakse kui kahe erineva maailmakäsituse vahelist “kontroll-joont”, mis samaaegselt ühendab ja lahutab sealseid rahvaid.

ENSV ülemnõukogus võeti vastu valimisseadus. Interrinde miiting Tallinna linnahalli juures. Bussijuhtide poliitiline streik Tallinnas. Mälestuskivi avamine president Konstantin Pätsi talus Tallinnas Kloostrimetsas. Eestikeelse piibli 250. aastapäeva näitused. Noorte evangeelne festival Tallinnas. Uku Masingu 80. sünniaastapäeva tähistamine. Folkloorifestival Baltica 89 Tallinnas. Molotovi-Ribbentropi pakt 50: miiting Hirvepargis ja Balti kett.

Põhjalik ülevaade eestlaste etnilisest ajaloost ja arheoloogilistest uurimistöödest. Filmil on neli osa. I osa: Vanimad asukad. II osa: Läänemeresoomlaste esivanemad. III osa: Eesti hõimurühmituste kujunemine. IV osa: Eestlased ja nende naabrid muinasaja lõpul. Ajaloolist tutvustust ilmestavad kaadrid arheoloogilistest leidudest ja vanadest asulapaikadest ning kalmetest.

Vaatefilm Eestimaa loodusest ja kaasaja elust. Saateks tekst, mis tutvustab seda väikest maad Balti mere kivistel kallastel ja rahvast, kes on palju läbi elanud. Raske elu ja karm loodus on muutnud need inimesed mehisteks ja tugevateks. Armastuse mere, maa ja töö vastu on eestlased pärinud esiisadelt. Milline on eesti rahva tänane päev Nõukogude Liidu rahvaste vennalikus peres?