Otsingutulemused

Raudne eesriie on langenud ning lääs on teadmatuses, mis toimub Nõukogude Liidus. Lääne luureteenistused koolitavad välja patriootidest agente, keda saata tagasi kodumaale infot koguma. See on lugu eesti meestest, kes naasid luureagentidena tagasi oma kodumaale.

Eesti metsades on tuhandeid vaid rahva legendidest teada metsavendade haudasid. Eesti riigi leiges suhtumises pettunud metsavendluse uurija, 77-aastane Aino Lepp Pärnumaalt on suutnud leida ja ümber matta paarkümmend meest. Iga metsavend leiab koha ka Aino südames. Nii lasubki Ainol lisaks veel üks koorem – kasina pensioni kiuste on ta sunnitud sõitma mööda Eestimaad, et uue rahupaiga leidnud metsavendade haudasid ka hooldada. Mida rohkem metsavendi ümber maetud saab, seda raskemaks muutub Aino süda, sest vanusega jääb jõudu aina vähemaks. Nii võivad uuedki hauad taas unustuse hõlma vajuda.

Metsavendade aastakümnete pikkune meeleheitlik vastupanu ei andnud loodetud tulemusi. Nad ei suutnud vabastada Eestit võõrvõimu ikkest ega hoida ennast ja omakseid. Siiski tõestasid nad järgnevale sugupõlvele, et iseseisev Eesti oli midagi, mille eest tasus võidelda ja surra. 13 endist metsavenda, meest ja naist, meenutavad oma metsavennalugu, räägivad mälestuskilde metsa minemise ajenditest, julgeoleku haarangutest, sissisõja taktikast, reetmistest, vangilangemisest, ülekuulamistest jpm. Sõna saavad Ilmar ja Ilse Kivisild, Olav Sööt, August Hatto, Henno Ernits, Oskar Roosi, Aleksander Õismaa, Vilhelmine Lääts, Viktor Paljula, Aksel Viisut, Hilja Sarapuu, Alfred Käärmann ja Aksel Mõttus.

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.

Soomlastel oli talvesõda, eestlastel sellest märksa vähemtuntud suvesõda. Nii on nimetatud ajavahemikku aastal 1941, mis jäi Saksamaa N Liidule kallaletungi (22. 06. 1941) ja Eesti okupeerimise vahele. Sellele eelnenud üksainus nõukogude võimu aasta tõstatas uue vabadusvõitluse. Juuli lõpus tulid saksa väed, keda lootusrikkalt tervitati. Taheti taastada Eesti Vabariik. Järgmistel päevadel aga korjati eestlastelt relvad. Üks vallutaja oli asendunud teisega. Kasutatud on ajaloolisi foto- ja filmikaadreid, kõnelevad suvesõjas osalenud mehed.