Otsingutulemused

Balti Ülikooli asutasid laastatud Hamburgis 1946. aastal balti päritolu õppejõud. Mõttega põgenike ülikoolist tuli välja Riia Ülikooli endine aserektor professor Fricis Gulbis. Hamburgis kohtus ta teiste Balti riikide esindajatega ja koos üritasid nad taotleda nõusolekut alustada akadeemiliste kursustega. Ülikooli saatis edu, kuid peagi algasid probleemid. Sõna „Balti” ei saanud enam kasutada. Õppejõude lasti lahti, üliõpilaste arvu vähendati ja kõigil soovitati tungivalt emigreeruda. Ülikooli sulgemine oli vältimatu, kuid ikkagi õnnestus rektoraadil see kolm ja pool aastat käigus hoida ning anda paljudele noortele võimalus paremale tulevikule. Endised üliõpilased kõigist kolmest Balti riigist räägivad oma loo, lisaks haruldased filmikaadrid, arhiividokumendid ja fotod.

Lugu ühest eestlaste väeosast, mis tegutses kuni 1960ndate alguseni. Vahikompanii number 4221 valvas Nürnbergi kuulsate kohtuprotsesside ajal kõrgest seisusest sõjakurjategijaid. Eestlased, kes võitlesid relva-SSis bolševismi vastu ja istusid hiljem ameeriklaste käes sõjavangis, valvasid Nürnbergis tegelikult oma juhte. Keegi ei oska tänini päris ammendavalt selgitada, kuidas pääsesid eestlased Nürnbergi kohtumõistmisele nii lähedale. Avanevad selle kummalise olukorra ajaloolised tagamaad, mälestusi jagavad elusoleva vahikompanii sõdurid.