Otsingutulemused

Setod on etniline vähemus, kes elab Eesti ja Venemaa piiriäärsel alal, mida tuntakse Setomaa nime all. Tänapäeval elab enamus neist konfliktse piirijoone Eesti poolel, mis on tekitanud sügava lõhe Setomaa ajaloolises südames. Nagu ütleb üks Setomaa kõnekäänd, "Kui sa sünnid setoks, siis jääb sa setoks," mis tähendab, et seto olekuga kaasneb kultuuriline minevik, millest pole võimalik pääseda. Dokumentaalfilm on lugu kolmest erinevast setost ja neid filminud India rezhissöörist, kes oma erinevates ainulaadsetes olukordades püüavad tasakaalustada kaasaegseid nõudmisi ja sügavat kaja kultuurilisest minevikust. Kahe konkureeriva maailma vahel leivad nad oma unistustes (mida seto uskumuste kohaselt peetakse määravaks) kesktee, mille kaudu mõistavad ...

Kuidas elavad setud ühiseuroopa idapiiril, mis jagab tinglikult kaheks ortodokse ida ja katolik-luterliku lääne, lõigates samas traataia ja kontrollpunktidega pooleks rahva põlise maa, kus aastasadade jooksul on setud elanud. Setud said ametlikult rahvaks alles 19. sajandi keskpaiku. Setudel pole kirjakeelt, rahva ajalugu kannab suuline mälu. Kas ka niisugusel mälul on oma piir? Kui kaua tahavad mäletada setude praegused lapsed ja tulevased põlved? Piir, millest jutustab film, ei ole ainult geopoliitiline jõujoon. Seda vaadeldakse kui kahe erineva maailmakäsituse vahelist “kontroll-joont”, mis samaaegselt ühendab ja lahutab sealseid rahvaid.

Lõbus ja hoogne dokumentaalfilm potiseto tsurade lustakast teekonnast hobuvankritel läbi Setomaa ja Lõuna-Eesti Tartu Hansapäevadale. Tsurad laadisid 2002. ja 2003. aasta suvel hobuvankrid seto potimeistrite kraami täis ja sõitsid potikoormaga külast külasse nagu muistsed setod kunagi, eesmärgiga müüa ja vahetada potte toidu, öömaja ja kaltsu vastu, teadvustada setode olemasolu ja otsida endiste potisetode jälgi, koguda nende pärimusi ja kombestikku.