Otsingutulemused

Dokumentaalfilm toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Eestis on teada üle 800 hiieapaiga, muistse loodusliku pühamu. Hiit kaitses maarahva usundikombestik ja sealne loodus sai puutumatuna areneda, mistõttu on igast hiiest kujunenud kohaliku kliima-, mullastiku- ja veeolude mõjul omanäoline ökosüsteem. Paljud hiied on hästi säilinud tänaseni, mõnest on alles vaid üksikud märgid maastikus. Avaneb samm-sammult meie peamine rikkus – meid ümbritseva loodusliku elu mitmekesisus. Selle rikkuse väärtust tasakaalukuse ja sisemise väe allikana ei oska me kaugeltki alati mõista. Selle rikkuse tajumise ja soomeugrilaste boreaalse elutunnetuse omapära tasub teadvustada ka tänases tormakas elurütmis.

Eestis on teada üle 800 hiiepaiga – muistse loodusliku pühamu, üle tuhande pühapuu, ohvrikivi, raviallika ja muu loodusliku kultusobjekti. Kuidas on jõudnud nende tundmine tänapäevani? Kui palju neist teatakse? Kuidas neisse suhtutakse? Mil viisil mõtestatakse? Omavad nad nüüdisaegse inimese jaoks mingit tähtsust ja kui, siis missugust? Selle üle mõtisklevad looduslike pühapaikadega tegelevad uurijad ja teadlased.

Kaheksasilbiline regilaul pärineb vanast soome-ugri maailmapildist, olles kasvulavaks eestlaste laialt tuntud laulukultuurile. Jõulises ja monotoonses helis peitub salapärane jõud, mis innustab otsima oma juuri ja leidma regilaulule uusi kasutusvorme. Praegusel, oluliste muutuste ajastul on paljud kaotamas oma identiteeti. Küsimus, kuidas end selles maailmas kehtestada, puudutab meid kõiki. Film pakub võimsaid pilte, mille kaudu saab nähtavaks eriline kudum Eesti looduse, inimese ja laulu vahel. Regilaulu olemuse üle arutlevad Veljo Tormis, Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo, Jaak Johanson, Jaan Kaplinski, Lea Tormis, Mikk Sarv, Urve Lippus, Jane Priks, Märt-Matis Lill jpt.

Eesti ürgsed ja puutumatud rabad ning rahvalaulud. Helilooja Lepo Sumera, laulab Anne Maasik. Autor Rein Maran.