Otsingutulemused

Vetelkõndija on keegi, kes ostsib siin elus kahte asja – armastust ja tõde. See on keegi, kes ikka veel usub imedesse ja on ka ise võimeline neid korda saatma. Keegi, kes julgeb olla igal hetkel uus, kes esitab endale väljakutseid ja võtab neid vastu... See on Kristiina ise. See on film Eesti armastatuimast ja rahvusvaheliselt tuntuimast kaasaegsest poetessist Kristiina Ehinist. Kuid mitte ainult. See ei ole klassikaline portreefilm. Pigem on see elufilossoofia film, mis saab edasi antud läbi ühe erakordse inimese ja kirjaniku kogemuste ning loomingu. Omamoodi on see ka film naiseks olemisest.

Ema ja tütar otsivad koos vastust küsimusele, mis võiks olla Eesti nafta. Üks neist kasvatab nõgeseid, teine on tuntud youtuber.

Eduka startup ettevõtte väike verinoor kollektiiv otsustab inimtühjal saarel tähistada oma firma osaluse müüki suurkorporatsioonile. Digitaliseerunud millenialid, kes astuvad oma ekraanide tagant otse metsiku looduse rüppe, leiavad peagi, et elu pärisprobleemidega hakkamasaamine polegi ainult nupulevajutuse kaugusel. Saarele saabudes selgub, et firma kolimissegaduse käigus on maha ununenud kogu vägijoogivarustus, saarel puudub ka mobiililevi, wifist rääkimata, ning vabas looduses polegi voolupistikuid telefonide laadimiseks. Nutirahvast ähvardab lõbujanusse suremine. Peagi avastatakse, et saare teises otsas elab veel üks kummaline kinnise olekuga üksik mees, täiesti nagu teiselt planeedilt, kellel juhtub olema pudel rummi, kuid kes seda nagu arusaamatu kiusu pärast endale hoiab. Rummipudelist saab lõbujanuse seltskonna ...

Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Režissöörid Audrius Stonys ja Kristīstine Briede on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.

Majakavaht Avo Piisk on kümme aastat Vilsandi saare tuletornis leiba teeninud. 2004. aasta suvel Avo koondatakse, sest tuletorni hakkab hooldama arvutiprogramm. Kuigi Piisk on end viimased aastad lahkumismõttega harjutanud, ei taha ta majakat jätta. Ta on kindel, et ilma temata Vilsandi majakas hävib, esmalt turistide rohkuse, seejärel tormide ja vihmade tõttu.

"Hiiu Kaluri" ja "Lääne Kaluri" traditsiooniline ühispidu kalurite päeval. . Esinevad solistid Helga Roberg, Ants Tulvik, Heikki Sool, instrumentaal-ansambel Paul Säreli juhatusel ja tantsurühm "Lääne Kaluri" varieteest Kalju Saarekese juhatusel ning "Hiiu Kaluri" naisansambel, meesansambel, akordionistid ja lõõtspillimängija Daimi Tulp. Reporter Mati Talvik

Reisi sihtmärgiks on väikesaared Sandön ja Utö. Perekond seab end meresõiduks valmis, lastele pannakse selga päästevestid. Teele lähevad mootorpaat ja -purjekas. Peale seilamist ollakse suuremas jahisadamas Sandhamnis, laevadel lehvivad erinevate riikide lipud. Kiire sõit avamerel ja jõutakse Utö saarele. Teeviit Utö saarel juhatab Rävstaviki randa. Vaade merele ja sealsetele puhkemajadele. Utö võõrastemaja, saare plaan, purjekad saare sadamas, inimesed jalutavad. Minnakse mootorpaadiga merele, mööduv katamaraan. Vaateväljas kaljused saared üksikute hoonetega ja saarte vahel seilavad purjekad. Trosa väikelinn, pubi "Mamsell Trosa" silt. Trosas käiakse poes ja võetakse kütust. Saabub õhtuhämarus. Hommikul rapivad kalamehed paadisillal kalu. Merel seilavad spinnakeridega purjekad. Peatus kaljusel rannal.

Matk mootorpurjekaga Ahvenamaa ja Turu saarestikus 1976. aasta suvel. Reisiseltskond väikese purjeka pardal. Rootsist alanud reis on jõudnud saarestikku, vaated kaljusaare tornist ümbritsevale merele ja maastikule. Jahtklubi juures jäädakse ankrusse. Vaated saarte vahel seilavatest kaatritest ja purjekatest. Silja Line'i ja Viking Line'i reisilaevad merel. Ahvenamaal Sundi kiriku juures, Bomarsundi kindluse varemeid vaatamas, Kastelholmi restaureerimata linnuse juures. Seilatakse saarestikus edasi - merevaated, Arvo Horm kaardiga, Föglö kirik, Österbygge, Kökari saare vaated. Jõutud on Turu saarestiku ühte sadamalinna. Menüü on rootsi ja soome keeles, seltskond läheb Alko poodi ja väljub sealt raskete kottidega. Sõidetakse avamerele, päike loojub. Rootsi saarestikus külastatakse tuttavaid. ...

Abruka on tavaline saar paljude omasuguste seas. Ükskõik, mis suunas siin minna, ikka tuleb meri vastu. Ja ometi on temas midagi sama ainulaadset, nagu on seda igas inimeseski. Inimene ja loodus on Abrukal lahutamatult seotud. Kui rajuilmaga jääb postipaat linna tormivarju, siis käiakse pered läbi ja talitatakse mere taha jäänute loomad. Ühine on siin koduarmastus, abivalmidus, ühtekuuluvuse tunne ja rõõm hästi tehtud tööst.

Juhan Smuuli ja Gustav Ernesaksa koostöös sündinud koorisüidi "Kuidas kalamehed elavad" saamisloost muusika autori meenutusena, fragmente lauludest Riikliku Akadeemilise Meeskoori esituses, kalurielu argipäev ja paljunäoline meri.