Otsingutulemused

Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Leo Rohlin (1939) on mainekas Eesti keraamik ja keraamikapedagoog. Teda on pärjatud mitme riikliku tunnustusega, sh 1979. aastal Kristjan Raua nimelise preemiaga. Eesti Kunstiakadeemiaga seob teda ligi poole sajandi pikkune pedagoogitöö. Tema kirjutatud raamatud on kontsentraat praktilistest kogemustest ja informatsioonist, mida autor on kogunud ja fikseerinud pikaajalise loomingulise ja pedagoogilise tegevuse jooksul.

Ekraanil on monumendid ja kunstimälestised, mille saatus on olnud lähedalt seotud Eesti Vabariigi ajalooga. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased. Miks me vajame oma monumente? Kuidas on suhtutud monumentidesse ja kunstimälestistesse Eestis ajaloo tõmbetuultes? Mälestusmärgid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ainuüksi 20. sajandil on Eesti üle elanud mitu riigivõimu, mis ajaloo areenilt lahkudes on võtnud kaasa ka oma monumendid. Ajal, mil stabiilse arenguga riikides on suhtutud monumentidesse kui kunsti- ja ajaloomälestistesse, on paljude sõjamälestiste saatus Ida-Euroopas muutunud aktuaalseks.

I osa: Etnograafiamuuuseumi kogude näidiseid - vööd, tekstiilid, sukad, kindad. Mannekeenid tekstiilikunstnike loodud rahvuslike mustritega riideesemeid demonstreerimas. Setu hõbeehted. Ehete tootmine kunstitoodete kombinaadis. Kunstitoodete kauplus Tallinnas. Brüsseli maailmanäitusel kuldmedali võitnud Leesi Ermi vaip Tallinna Perekonnaseisuaktide büroo seinal. Mari Adamson noorte kunstnikega. II osa: Talumööbel ja puidust majapidamistarbed etnograafiamuuseumi kogudest. Standardi mööbli näidised. Keraamika näidiseid. Kodu interjöörid. Tarbeklaasi klaasesemed. Kristallesemete graveerimine. Nahkehistöö tööprotsess, kunstitoodete kombinaadi nahkehistöö ateljee. Nahkehistöö näidiseid. Tallinna Narva maantee. Vanad sepised. Tarbekunsti näitus.