Otsingutulemused

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.

Tartut on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1030. aasta paiku, 1980. aastal tähistati linna 950. aastapäeva. Ülevaatefilm Tartust, tartlastest ja linna sotsiaalmajanduslikest probleemidest aastal 1980. Pildile saab Tartu, nii nagu ta on – auklike teede, lagunevate majade ja pikkade kauplusejärjekordadega. Kaks kõrgkooli, TRÜ ja EPA kujundavad linna näo, rõõmu teevad uued ühiselamud, õpppekorpused, raamatukogu. Põgus sissevaade ülikooliellu, Vanemuise tegemistesse, tehastesse ja linna spordiasutustesse.

Impressioonid 950-aastaseks saanud Tartust. Vaino Vahing jalutab Tartus ja mõtiskleb oma kodulinna üle. Tema rännakud viivad Emajõe luhalt Supilinna, Toomelt ülikooli, inimese sünni ja surma juurde. Vahing on justkui kõrvaltvaataja, salajane kaamerasilm, mis jälgib noori ja vanu, tudengeid ja pesunaisi, õpetlasi ja lihtsaid inimesi. Kirjaniku silme eest libisevad mööda Tartu olulisemad hooned kui vaimukeskused, linn kui vaimsuse hoidja. Tartu vaimu olemust püüavad sõnastada akadeemikud Harald Keres ja Harald Haberman, professorid Jüri Saarma ja Juri Lotman, teatrijuht Kaarel Ird ja parteitöötaja Indrek Toome.

Õppefilm transpordiliikidest ja Eesti NSV majanduslikest sidemetest teiste liiduvabariikide ja välisriikidega.