Otsingutulemused

Üks kõige erakordsemaid nähtusi eesti kultuuriloos on kahtlemata kirjanik, lavastaja, publitsist, õppejõud ja seltskonnategelane Mati Unt. Dokumentaalfilm “Unditund” viib meid tagasi 1960ndate ereda põlvkonna juurde, mil tekkisid uuenduslikud ideed nii kirjandus- kui teatrimaailmas. Ta avab Mati Unti kui karismaatilist isiksust, fenomenaalset mõtlejat ja anarhistlikku vormiuuendajat kinolike vahenditega. Film sisaldab seninägematuid kaadreid Matist loomeprotsessis ja sõprade keskel.

Aastaid publikut naerutanud ja naiste poolt ihaldatud Eino Baskini ellu on saatus jaganud naeru ja pisaraid. Teda on jumaldatud ja taga kiusatud, armastatud ja vihatud. Ta on pidanud matma oma pisitütre ja abikaasa. Talle on võimude poolt fabritseeritud pornoprotsess. Ta on loonud tühjalt kohalt kaks teatrit. Pärast infarkti vaakus ta 47 päeva elu ja surma piiril. Ameerika mäed on Eino Baskini elus kogetu kõrval lahja atraktsioon.

Tippmaletaja Jaan Ehlvesti igapäevaelu karmis male profimaailmas, kus igast kaotusest ja võidust sõltub sissetulek ja äraelamine. Pidev kulgemine põhiliselt erinevates Ameerika linnades, kuid äravahetamiseni sarnastes hotellides ja võistluspaikades viib peategelase arutlusteni, kas selline elu on jätkamist väärt. Seega pole tegemist mitte niivõrd spordifilmiga, kuivõrd vaatega andeka ja isepäise inimese kujunemisloole.

Rein Raamatu dokumentaalfilm kerib vähehaaval lahti eesti teatrilegendi, lavastaja ja näitleja Mikk Mikiveri elu- ja loominguloo. Viimane intervjuu Mikiveriga tema Võsu kodus raamib filmilugu. Veel haigena oma eluõhtul unistas ta sellest, et tulla tagasi teatri juurde, lavastama. Mikk Mikiveri isiklik ja lavaelu on kulgenud avalikkuse silme all, aga inimesena jäi teatrimees suureks mõistatuseks, millesse ei too suurt selgust ka tema viimane pihtimuslik intervjuu. Mikk Mikiveri elu ja loomingu kohta avaldavad arvamust inimesed, kes teda hästi tundsid – pereliikmed, kolleegid ja sõbrad, paljud kultuuriloos olulised inimesed.

Jüri Sillart on loonud Grigori Kromanovi (1926 - 1984) lähedaste, kursusekaaslaste, sõprade ja kolleegide, vastaste ja kaasvõitlejate intervjuudest ning filmikatkenditest vastuolulise ja pidevalt oma kohta otsiva filmi- ja teatrilavastaja loomingulise ja psühholoogilise portree. Meenutustest joonistub pilt andekast, inimlikust, hellast, ausast, püsimatust ja kompromissitust inimesest, kui kahe kultuuri vahele jäänud vangist, kelle süda kuulub ometi ainult ühele neist.

Kaugatoma rannarahvas asub ehitama oma laeva, et teenida paruni suvast sõltumatut elatist. Parun teeb kõik, et ettevõtmist takistada, kuid ikkagi heiskab "Kaugatoma" oma valged purjed. Paraku osutub raha võim otsustavaks nii ühistegevuse korraldamisel kui kapteni, jõulise loomuga Tõnis Tihu suhetes kogukonnaga ja oma lähedastega. Ta hülgab Liisu, kellega tal on poeg, ja naitub jõuka lesega. Kaptenina on tema võimuses hoolitseda meremeeste käekäigu eest, kuid ta mõtleb pigem enda julgeolekule. Ent juba puhuvad üle mere 1905.aasta tuuled.