Otsingutulemused

Andrus Kivirähki samanimelisel näidendil põhinev mängufilm on ootamatutest olukordadest ja koomilistest karakteritest tulvil komöödia. Naerutavate ja samas ka mõtlemapanevate sündmuste keerises, lähevad lootusetult segi pulmad ja peied ning põrkub eestlaste rahvuskonservatiivne maailmavaade liberaalsete euroopalike väärtustega. Noor, kaubanduskeskustes pensionikindlustusi müüv Andres tutvub tööpostil mustanahalise tüdrukuga ja armub. Andrese uus armastatu – Lee, osutub aga vabameelseks maailmaränduriks, kellele eestlaste mammonaorjus ja töökultus arusaamatuks jäävad. Naiivsete unistuste tuules otsustavad noored minna laia ilma õnne otsima, ootamatult peab aga Andres minema oma vanaisa matustele ning pahaaimamatult võtab sinna ka Lee kaasa. Matustele on kokku sõitnud kirev seltskond sugulasi ja tuttavaid ning nagu eestlastele omane, kisub kurb ...

Veel 19. sajandi lõpul oli Stroomi mets täiesti puutumata. Puhkajad Stroomi ehk Merimetsa rannast suuremat lugu ei pidanud. Ainukest korralikku teed kasutasid ümberkaudsed loomapidajad karjateena: rannas karjatati ligi sadat lehma. 1930ndate algusaastatel muutus Stroomi rand Pelgulinna hakkajate elanike eestvõttel kauniks puhkealaks: ehitati suurejooneline rannahoone, rajati supelsild. Kuidas kulgeb elu Stroomi rannas ehk Stromkal 80 aastat hiljem? Seisundifilmi keskmes on mitmekülgse Stroomi ranna rahulik elurütm, kütkestav loodus ja värvikad asukad.

13. sajandi alguse Eesti- ja Liivimaa. Saksa ordu on tulnud allutama ja ristima siinseid loodusrahvaid. Eesti soost noormees Uru, kes on vangina viidud Euroopasse ja seal hariduse saanud, otsib endas tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Tema sisevõitluse taustaks on keerulised rahvusvahelised intriigid ja pöörased seiklused, kus temast sõltub sünnimaa tulevik. Uru koos sõber Tugisega võitleb julma Jurmala foogti Hippolyti vastu ning oma armastatu Ilge südame eest. Kas aga ka suguvennad eestlased on vabaduseks valmis?

Eesti-Soome koostöös valminud telefilm räägib tragikoomilises võtmes eestlaste ja soomlaste suhetest. Öises Tallinnas ristuvad kahe taksojuhi, eestlase Toomase ja soomlase Pepe teed. Kohtumine jätkub eestlase kodus, kus ühe tormilise ööpäeva jooksul pannakse proovile mõlema mehe tõekspidamised ja arusaamad. Pannakse paika kogu elu – raha, naised ja rahvus ning võetakse läbi stereotüübid ja eelarvamused, mis sugulasrahvaid ühendavad ja lahutavad. Filmi aluseks on Mihkel Ulmani ja Jussi Niilekselä kakskeelse näidendi "Taksojuhid/Taksirengit" lavastus Von Krahli teatris aastal 2003, lavastaja Ingomar Vihmar.

Film jutustab eesti suure kunstniku Kristjan Raua loomingust, mis on kantud armastusest oma kodumaa looduse, oma rahva töö ja saatuse vastu. Pikkade aastate jooksul pühendas ta oma jõu ja visaduse eesti talutares loodud vanavara kogumisele. Eesti Rahva Muuseumi imelistes varaaitades leidis kunstnik tee meie muistendite ja „Kalevipoja“ juurde. Film valmis Kristjan Raua 100.sünniaastapäeva tähistamiseks.