Otsingutulemused

1940. aastate algul oli Tartu ülikooli filosoofiatudeng Erna õnnelikus abielus väikese tütre ema. 27-aastase naise perekond küüditati koos tuhandete eestlastega Siberisse ühel 1941. aasta juuniööl. Tema mees saadeti vangilaagrisse, Erna koos tütrega lähetati Siberi asustamata aladele. Ajaloolise mängufilmi aluseks on Erna päevikumärkmed, aga ka küüditamisest rääkivad kirjad, mälestused, arhiivimaterjalid, joonistused, fotod ja intervjuud. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera.

1920ndate Nõukogude Venemaal ootavad teiste eestlaste seas Eestisse opteerumise luba neiu Agnes ja tema ema ning Agnese noorpõlvesõber, insener Karl Raudsepp oma kihlatu Ernaga. Armastus aga ei küsi inimeste plaanidest, viletsast elust ega üldisest vägivallaõhkkonnast. Karli ja Agnese vastastikused tunded äratavad Ernas sellise armukadeduse, et ta saadab Agnese peale tšekaasse valekaebuse. Tšekaa kätte sattunud Agnese ilu köidab nii komissar Miroštšenkot kui salaagent Hevelyni. Mõlemad otsustavad, et neiu peab saama tema omaks.