Otsingutulemused

Anonüümsetest laimukirjadest kõnelevad ajalehe Rahva Hääl kirjade osakonna juhataja Adolf Kuusk, Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratooriumi direktori asetäitja teaduse alal Eda Murak, miilitsa- ja prokuratuuritöötajad. Kaamera ees ka anonüümkirjade kirjutajad.

Pärast jõeäärses suvilas kamina ees veedetud romantilist õhtut linna sõites satuvad Debora ja Silver raskesse avariisse. Noormees pääseb kergemate vigastustega, neiu seisund aga on üliraske ja arstidel pole lootust, et ta koomast välja tuleks. Ratsionaalne doktor Melts näeb võimalust sureva neiu neerude siirdamisega päästa professor Talvik, kellel on jäänud elada vaid mõni nädal. Ent professor pakub Debora jaoks välja ravi, mis siirdamise välistab. Tõde oma elu hinnast muudab Debora maailma.

Kui inimene on vana ja jõuetu, siis pole teda kellelegi vaja. Kostile võetud vanamemm elab oma noore sugulase peres ning püüab pererahvale vajalik olla, kuid kõik ei laabu enam nii lihtsalt kui varem. See tekitab pingeid abielupaari vahel. Adunud peres tekkinud tüli, astub löödud vanamemm oma sammu... Tennessee Williamsi näidendi "Nurjunud õhtusöök" ainetel.

Kui Andres Lapeteus haiglas teadvusele tuleb, on tal seljataga pikk öö vanade rindesõpradega, kuid märksa pikem on lugu sellest, kuidas kunagi üheskoos verd valanud meeste vahele tekkis mõistmatus ja võõrdumus. Kas oli see stalinistliku režiimi esilekutsutud paratamatus, tõusikliku naise mõju või isikliku arguse ja konformismi tagajärg? Kuidas õieti juhtus see, mis Andres Lapeteusega juhtus?

Kui Mäeküla vana mõisnik parun von Kremer heidab silma Tõnu Prillupi nägusale noorikule Marile, ei taha Prillup sellest esiotsa midagi kuulda. Ent parun pakub välja ahvatleva tehingu. Kehvast Prillupist saab mõisa piimarentnik tingimusel, et noorik tuleb mõisa, kui härra kutsub. Prillupi õnnelootused aga ei täitu. Uue Mäeküla piimamehe äri ei õitse ja naise jagamine mõisnikuga on talle üha enam vastumeelt. Mari peaks tema meelest oma kaksikelu põlgama, kuid naine, kes on alistunud meeste tehingule, ei võta selle häbi oma hinge peale.