August Eljari (ka Eichelmann)

27.06.1904−25.09.1988

Vt ka August Eichelmann (ka Eljari)

Kinomehaanik, helitehnik ja kroonikaoperaator August Eljari (kuni 1940. aastani Eichelmann) sündis 27. juunil 1904 Tartus töölisperekonnas. Juba õpingute ajal Tartu reaalgümnaasiumis hakkas tehnikahuviline nooruk mehaanikuna tööle kohalikes kinodes. Pidevalt ennast täiendades suutis ta sammu pidada kino- ja filmitehnika kiire arenguga. 1933 koos filmioperaator Voldemar Pätsiga asutatud filmilaboratooriumis (Eesti esimeses helifilmistuudios) Helila jäädvustati esmakordselt meie filmiloomes filmilindile kõnelevaina riigitegelasi, talletati lauljate ja muusikute esinemisi. 1936–41 töötas August Eljari sihtasutuse Eesti Kultuurfilm ja Kinokroonika Eesti Stuudio laboratooriumi juhatajana. Mitmes toonases ringvaatepalas on filmijana märgitud tema nimi. 1945. aastast algasid Eljari katsumused vangilaagrites ja lühiajaline asumine Komimaal, mis 1955 karistuse kustumise ja kõigi õiguste taastamisega eksituseks tunnistati. 1957 oli ta taas kinolaborandina-laborijuhatajana Tallinna Kinostuudio (hilisema nimega Tallinnfilm) filmitöötlemistsehhis, kust lahkus vanaduspensionile alles 1985. August Eljari suri 25. septembril 1988 Tallinnas.

August Eljari filmimehe tegevus ulatub tummfilmi ajast meie päevini. Alustanud elavate piltide näitajana, võis ta end pidada teerajajate Konstantin Märska ja Theodor Lutsu, aga ka Andres Söödi ja Mark Soosaare kaasaegseks. Eesti pikima staažiga filmiveteran on olnud kinomehaanik, kroonikaoperaator, kino ärijuht, helikaamera konstruktor, subtiitrite valmistaja Saksa okupatsiooni aastail, Tallinnfilmi laborijuhataja. Kinomaja üritustel esitleti teda alati kui Eesti filmi vanaisa.