Kalju Kurepõld

In memoriam - Kalju Kurepõld

Tiit Tuumalu

Postimees, 2. november 2010

Kalju Kurepõld

15.03.1937–25.10.2010

Kalju Kurepõld oli üks neist, kelle käest kavatsesin küsida autogrammi Chris Robinsoni raamatusse «Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu», mis tänavu lõpuks ka eesti keeles ilmavalgust nägi. Nüüd pole see enam võimalik – nädalavahetusel saadeti siinse animatsiooni ajaloos veel väärilist tunnustust ootav animaator, kunstnik ja režissöör igavesele teekonnale.

«Puuduv lüli,» nimetab toosama Robinsoni raamat otsa lahti tehes Kalju Kurepõldu (15.03.1937–25.10.2010) ja tema kolleegi Ants Loomanit. Just nemad väntasid 1960ndate keskel esimesed sõjajärgsed joonisfilmid – veel enne seda, kui Rein Raamat rajas 1971. aastal Tallinnfilmi juurde eraldi joonisfilmigrupi, mida peeti veel mõni aeg tagasi eesti joonisfilmi sünniks. Tänu Kurepõllule ja Loomanile on siinse joonisfilmi lugu oluliselt järjepidevam – valmis ju esimene teadaolev joonistatud film «Kutsu Juku seiklusi» juba 1931. aastal.

Esimene film, mille Kurepõld ja Looman 1965. aastal valmis sepitsesid, kandis pealkirja «Käbid» – see kuulus üleliidulise satiiriliste kinoringvaadete sarja «Süütenöör» ja tuli kinolevis näitamisele täispikkade filmide ees. Põlve otsas tehtud kolmeminutilisele filmile järgnes veel kaks: «Piksevarras» ja «Kaks pead on ikka kaks pead». Edasi koliti Eesti Reklaamfilmi märgi alla, kus aastail 1969–1990 valmis ligemale 200 reklaamklippi, millest suurem osa on dokumenteerimata.

Animatsiooni enda juurde tuli Kurepõld juba 1961. aastal, alustades Tallinnfilmi nukufilmi osakonnas operaatori assistendina ning jätkates hiljem operaatori ja animaatorina. Filmide seast, mille ta on üles võtnud, leiame nii «Väikese motorolleri» kui «Operaator Kõpsu seeneriigis». Karikaturistina tegi ta kaastööd ajalehtedele ja ajakirjale Pikker, tema nime kannavad ka kolm karikatuuride kogumikku: «Pildipasunaga», «Aru Puru» ja «Tillud killud».