Avaleht
» Filmiliigid
» Dokumentaalfilmid
Dokumentaalfilmid
Andmebaasis on avatud kirjed ligi 2500le dokumentaalfilmile. Enamiku puhul neist on esialgu tegemist osakirjetega, see tähendab, et andmebaasi on üle kantud vaid kirjalikest allikatest kättesaadavad andmed ning põhjalikumad filmiuuringud, sisukirjeldus ja märksõnastamine on veel tegemata. Toimetus kavandab dokumentaakalfilmide ulatuslikumat kirjeldamist aastatel 2016-2020. aastal.
Otsingute hõlbustamiseks on filmid jaotatud alaliikidesse, kasutada saab tähestikulist otsingut ja ajaslaiderit. Üliõpilaste tehtud dokumentaalfilme peab otsima Tudengifilmide kategooriast kas Filmiliikide alt või selle lehekülje parempoolsest otsingukastist.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
1981
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Valeria Anderson
Portreefilm Saku maaviljeluse instituudi teadlasest, kartuli tervendajast Viive Rosenbergist.
Portreefilm Eesti maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituudi teadlasest, kartuli tervendamise meristeem-meetodi arendajast Viive Rosenbergist. Kartul saab kombainiga koristamisel 800 lööki, mistõttu langeb tema saagikus. Rakendades Viive Rosenbergi meristeem-metoodikat on võimalik kiiresti arendada haigusvaba seemnekartulit ja tõsta kartulisaaki. Näidatakse Viivet nii töölaboris toimetamas-katsetamas kui ka vabal ajal pereringis. Rosenbergi hoole all kasvatatud tervendatud taimedest on majandites saadud esimesed täisväärtuslikud seemnekartulid, millest iga mugul on tema töötunnistus.
-
2010
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Liina Paakspuu
Nelja Eesti inimese elu aastal 2009, mil Eesti riik saab 91: nad elavad eri paigus 91 kilomeetri kaugusel pealinnast oma lootuste ja unistuste, kurbuse ja rõõmuga.
On aasta 2009 ja Eesti Vabariik saab 91-aastaseks. Tallinnast 91 kilomeetri raadiuses on valitud neli paika ja neli inimest, kelle elu ja tegemisi aasta jooksul jälgitakse. Noor ja energiline pereisa Ervita külas püüab kohalikku elu paremaks muuta. Pensioniealine karjatalitaja Kirblas hooldab ikka lehmi. Noor ema Haapsalus käib uksetehases tööl ja vabal ajal tantsimas. Helsingis gümnaasiumi lõpetav noormees unistab lauljakarjäärist. Kuidas neil inimestele läheb, kui majanduses on kriisiaeg, elu pole kerge ja peaministri sõnum Eesti rahvale kõlab: ärge kaugenege oma riigist?
-
2023
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Indrek Spungin
Filmi autor Indrek Spungin on jõudnud armastuse rahu sadamasse, ta on abielus ja mitme lapse isa. Ühel päeval ütleb talle naine, et kui midagi ei muutu, siis on armastusel ja abielul kriips peal.
Filmi autor Indrek Spungin on jõudnud justkui armastuse rahu sadamasse, ta on abielus ja nelja lapse isa, kõik tundub ilus, kuid ühel päeval ütleb talle naine, et kui midagi ei muutu, siis on armastusel ja abielul varsti kriips peal. Indrek on segaduses. Ta võtab sõbra Taavi kaameraga kaasa ja läheb Eestimaa peale uurima erineva sotsiaalse taustaga eestimaalastelt, mis asi on armastus ja abielu. Teemat laiendavad kolm isikliku puudutusega peategelast: Jarmo, kes on just armunud ja kolinud pruudiga kokku, Sveta, kes on hiljuti lõpetanud suhte ja eelistab elada üksi ning Alan, transsooline fotograaf, kes põleb ihast saada naiseks.
-
2020
|
Dokumentaalfilmid
Lilled, päikesepaiste, heinamaa... ja arvutimäng.
Lilled, päikesepaiste, heinamaa... ja arvutimäng.
-
1992
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Dorian Supin
Portreefilm vitraažikunstnik Dolores Hoffmannist.
Portreefilm eesti tuntumast vitraažikunstnikust Dolores Hoffmannist, kes arutleb vaimust ja võimust, kunstniku ja ühiskonna suhetest. Dolores Hoffmann peab end käsitööliseks, nii nagu seda ametit keskajal võeti. Ta arvab, et end kunstnikuks nimetada ei ole tal veel õigust. See, kas ta on kunstnik, näitavat alles aeg.
-
2019
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Marta Pulk
Otsides oma kohta maailmas, võtab 21-aastane Alissija ette hullumeelse inimeksperimendi.
2017. aastal kuulutab Kinoteater välja töökonkursi, et leida inimest, kes poleks teatris käinud ning vaataks ära kõik 2018. aastal loodud teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse 21-aastane Alissija-Elisabet, rätsepaharidusega Valga tüdruk venekeelsest perekonnast. Noor inimene, kes ei tea midagi Eesti teatrist ega tunne ühtegi eesti näitlejat. Noor inimene, kes enne eksperimenti kaalus, kas minna tööle Maximasse või Euroopasse vabatahtlikuks.
See on inspireeriv lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.
-
1977
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peeter Tooming
Peeter Tooming põimib rahvatantsujuhi, kandlemeistri ja baleriini kolmikportrees kokku inimese lõputu loomevajaduse, unistused ja nende täitumised.
Kujundlik portreevisand põimib kokkku kolm erinevat isiksust ja oma andele pühendunud loojat. Tantsijanna Elonna Spriit, rahvatantsupedagoog ja mitme tuntud rahvatantsuseade autor Kai Leete ning kandlemeister Eduard Uibo – kõiki neid kannustab soov luua nii kaua, kui aastaid on antud.
-
1979
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vitali Gorbunov
Tutvustatakse Eestimaa Kommunistliku Partei ajalugu.
Eestimaa Kommunistliku Partei 60. aastapäevale pühendatud filmis tutvustatakse partei ajalugu, jutustatakse kommunistliku partei põhilistest arenguetappidest varastest marksistlikest ringidest kuni tänapäevani. Kasutatud on ohtralt vanu fotosid ja kroonikakaadreid.
-
1974
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Rein Maran
Üleliidulise telefilmide sarjas "Nõukogudemaa lapsed" valminud film Eestimaa laste ja noorte elust.
"Kui puu saab aasta vanemaks, kasvab ta tüvele uus aastaring. Sinna on kirjutatud nii vihmad ja põuad, tormid ning päikeselised päevad. Ka meisse jätab iga sisukalt elatud päev oma jälje," ütleb lapsehääl filmis. Eesti laste suvi ja harrastused ühe aastaringi sees. Noorte filmiamatööridega viibitakse Paatsalu suvelaagris, Tartu pioneeride majas, Tõravere observatooriumis, võetakse osa õpilasmaleva kokkutulekust, külastatakse Krabi metskonda Paganamaal ja õpilastööde näitust Tallinnas. Film sarjast "Nõukogudemaa lapsed".
-
1975
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peep Puks
Akadeemik Harald Haberman räägib oma kokkupuuteist Toompea lossiga Eesti Vabariigi ja ENSV ajal.
Eesti okupeerimise ajal, 1940. aastal kaks kuud sisekaitse ülema ametit pidanud kommunist ja hilisem tunnustatud bioloog Harald Haberman (1904–1986) meenutab oma kokkupuuteid Toompea lossiga. Kasutatud on materjale ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide keskarhiivi, ENSV ajaloomuuseumi, ENSV ajaloo keskarhiivi ja Tallinna linnamuuseumi kogudest.
-
1973
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Valeria Anderson
Film Eesti NSV rahvakunstnikust Adamson-Eric´ust, kelle looming on suureks rahvuslikuks väärtuseks.
Adamson-Eric (Erich Carl Hugo Adamson; 18. august 1902 Tartu – 2. detsember 1968 Tallinn) oli eesti maali- ja tarbekunstnik.
-
1976
|
Dokumentaalfilmid, Probleemfilm
| Režissöör:
Märt Müür
Märt Müüri debüütfilm käsitleb julgelt ja asjatundlikult probleeme mittemustmullavööndi põldudele sobimatute põllutöömasinate, eriti atrade tootmisel.
Terav probleemfilm puudujääkidest ja ametkondadevahelisest koordineerimatusest suure võimsusega traktoritele kivikaitseseadmetega mitmehõlmalise adra projekteerimisel ja tootmisel. Intervjuud NSVL traktori- ja põllumajandusmasinatööstuse ministeeriumi üleliidulise tootmiskoondise Sojuzpotšvoma ja Odessapotšvomaš peainseneridega ja teiste põllumajandusmasinate konstrueerimise ja ehitamise eest vastutavate juhtidega. Film valmis koostöös koondisega Eesti Põllumajandustehnika.
-
1984
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Toomas Tahvel
Portreefilm Paide rajooni 9. mai kolhoosi esimehest Endel Liebergist
Portreefilm Paide rajooni 9. Mai kolhoosi esimehest Endel Liebergist, kes on majandit edukalt juhtinud kolmkümmend aastat.
-
1982
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vello Aruoja
Vabariigi puu- ja köögiviljakasvatusest
Vabariigi puu- ja köögiviljakasvatajate tööst ja tulevikuplaanidest, muuhulgas aiandusministeeriumi seisukohad tervisliku toitumise ja rahva toitumiskultuuri ümberhäälestamisel. Pilguheit vabariigi sovhooside töömaile, diplomite kätteandmine Räpina sovhoostehnikumis. Kommenteerib aiandusminister Harald Männik.
-
-
1979
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Vello Aruoja
Linlaste püüd südames pakitsevat ürgse looduse kutset rahuldada aiaharimisega.
Iga kevade hakul tõttavad tuhanded linnainimesed oma aialappide ja suvilakruntide manu, et õigel ajal kevadiste koristustöödega joonele saada ja seemed-taimed mulda torgata. Eestlane, põline põlluharija, ei suuda ka kivilinnas elades maa kutsele vastu panna. Vello Aruoja olustikuline dokumentaalfilm annab toreda ülevaate 70ndate Eesti aiapidamiskultuurist, jälgib inimesi turul taimi-põõsaid-puid ostmas ja aiatöödel ning kuulab ära hobiaednike mõtteid-arvamusi.
-
1980
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Vello Aruoja
Linnainimestest aiapidajate suvised rõõmud 70ndate Eestis.
Aednik Arnold Treumuthi suvised tegemised võtavad kokku aiapidajate mured ja rõõmud 70ndate Eestis. Järg Vello Aruoja dokumentaalfilmile “Aedniku kevad”. Suvi kui õitsemise ja küpsemise aeg toob rõõmu, aga nõuab aiapidajailt ka hoolt ja vaeva, et tõrjuda kahjureid ja peletada marjamaiaid linde. Ja kui sügise saabudes ilu kaob, siis aednik jääb – ootama uut kevadet ja aiatöid, mis on Arnoldile parim puhkus.
-
1981
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vello Aruoja
Aiapidajate sügisrõõmud ja -mured linnalähedastes aianduskooperatiivides
Kevadised ajad on jõudnud sügiseseks muutuda ja aia ilu ning tulugi teistsuguseks. Aednik Arnold Treumuthi tähelepanekutele lisaks avaldavad oma arvamust hobiaednikud Ene Hion ja Arved Haug, professionaal - botaanik Hans Trass Tartu Ülikooli botaanikaaias jt.
-
1983
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vello Aruoja
Talv on aednikule üks suur ettevalmistus kevadeks.
Aiapidaja ei puhka ka siis, kui maa on valge ja akendel jäälilled. Nüüd on aega aianduskooperatiivi koosolekutel-loengutel istuda ning uueks hooajaks töövahendeid soetada. Ja muidugi on vaja ikka ja jälle oma aianduskrunti kontrollimas käia. On ju talv aednikule nagu looduselegi ainult üks suur ettevalmistus kevadeks. Jätk telefilmidele "Aedniku kevad", "Aedniku suvi" ja "Aedniku sügis".
-
1983
|
Dokumentaalfilmid, Vaatefilm, Muud liigitused, Eksperimentaalfilm
| Režissöör:
Mark Soosaar
Aja kulgemine meie elus Mark Soosaare pilgu läbi.
Mark Soosaar pani elupildid filmikiirendusega liikuma. Kiirluubis inimeste sebimine vaheldub samuti kiirluubis, ent tunduvalt rahulikumate ja hästi jälgitavate loodusvõtetega. Sellise vastandamisega saab inimest ja igikestvat loodust lahutav kuristik selgelt tajutavaks. Loodus muutub ülevaks, inimene sipelgaks. Inimene sipelgaks, ent tema looming monumentaalseks. Aeg seisab ja jääb. Aeg kiirustab meist mööda, meie kiirustame ajast läbi.
-
1999
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Dorian Supin
Seitse Tabivere rahvateatri näitlejat, erineva saatusega inimest, oskavad ka vähesest rõõmu tunda ja leppida elu valusate tagasilöökidega.
Seitse keskealist inimest elavad ja töötavad Kesk-Eesti ühes väikeses maakohas Tabiveres. Siirates ja südamlikes intervjuudes avanevad inimeste rõõmud ja valud. Elu sealkandis pole lihtne, kõigile ei jätku tööd. Ka need, kellel püsiv sissetulek, ei saa lubada endale just väga palju. Seitsme portreteeritava elu pole olnud kerge, kõigi eluteed märgib mõni valus saatusejõnks. Aga nad oskavad tunda rõõmu ka vähesest, hinnata elu oma karmuses, armastada oma tööd ja lähedasi. Soov lisada ellu loovust, toob need seitse inimest kokku Tabivere huviteatrisse, mis pakub neile võimaluse loominguliseks eneseteostuseks.
-
1989
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Enn Putnik
Eesti Olümpiakomitee taasloomisest 14.01.1989. aastal
Reportaaž Eesti Olümpiakomitee taasloomisest 14.jaanuaril 1989. aastal Estonia teatris. Kõnelevad Jaan Talts, Arnold Green, Lembit Koik, Gunnar Paal, Tõnu Kõrda, Väino Villik, Heino Kask, Arvo Junti, Mart Tarmak, Atko Viru, Jüri Liim, Bruno Junk, Jaak Uudmäe, Ants Kiviselg, Aivar Haller ja Mati Mark.
-
2010
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Marje Jurtšenko
Film jälgib nelja last läbi nende esimese kooliaasta, kuid mitte ainult. See on ka dokument ajast ja Eestimaast.
Joonas, Karit, Doris ja Fred on 7-aastased ja lähevad esimesse klassi. Nende kodud on Tallinnas ja Tiduveres, Tudulinnas ja Võrus. Nad on loomult igaüks isemoodi, nende koolid ja õpetajad on erinevad. Kuid aeg nende ümber on sama ja käib ikka sama ringi pidi. Kuhu nad välja jõuavad, kui esimene kooliaasta läbi saab?
-
-
1976
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Erich Rein
Valdo Pandi 4-osaline filmitsükkel 90-aastasest revolutsionäärist Johannes Preimannist
Valdo Pandi filmitsükli teises osas meenutab vana revolutsionäär Johannes Preimann sunnitööaastaid.
-
1976
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Erich Rein
Valdo Pandi 4-osaline filmitsükkel 90-aastasest revolutsionäärist Johannes Preimannist
Valdo Pandi 4-osalise filmitsükli viimane osa. Põgenenud Venemaale, jõudis Johannes Preimann läbi rännakute Usbekimaale, kus leidis omale kodu. Lõppsõnas mõtted noorele sugupõlvele.
-
1976
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Erich Rein
Valdo Pandi 4-osaline filmitsükkel 90-aastasest revolutsionäärist Johannes Preimannist
Valdo Pandi 4-osaline filmitsükkel on pühendatud parteistaaži poolest kõige vanemale eestlasest kommunistile Johannes Preimannile. 90-aastane revolutsionäär meenutab oma elu keerdkäike poliitiliste sündmuste keskel. Esimeses osas meenutab filmi kangelane 20.sajandi algusaastaid.
-
1976
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Erich Rein
Valdo Pandi 4-osaline filmitsükkel 90-aastasest revolutsionäärist Johannes Preimannist
Valdo Pandi filmitsükli kolmandas osas meenutab vana revolutsionäär Johannes Preimann aastaid 1918-1925, kohtumist Lenini ja Džeržinskiga, parteiliste ülesannete täitmist Siberis ja Eestis, vangilangemisi ning pagemist Irboskas.
-
2011
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Andres Sööt
Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.
On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
-
2005
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Liina Triškina-Vanhatalo
Olukirjeldusfilm Afanassi Triškini ja tema lapselapse, filmirežissöör Liina Triškina reisist vanaisa sünnikoju Süda-Venemaal.
50 aastat Eestis elanud Afanassi ja tema lapselaps Liina istuvad rongi, et sõita Moskvasse ja sealt edasi Tambovi oblastisse vanaisa lapsepõlvekoju. Kas kahe lähedase, kuid teineteisest kaugele jäänud inimese ühine teekond ühelt kodumaalt teisele saab ka teekonnaks tagasi teineteise juurde?
